24.04.2021 - 20.06

kõik näitused

Taganemisteeta. Kohaloluharjutus | NART aastanäitus 2021

Taganemisteeta. Kohaloluharjutus | NART aastanäitus 2021

TAGANEMISTEETA. KOHALOLUHARJUTUS

Näitusel osalevad kunstnikud: 
Saara-Maria Kariranta, Hans Rosenström, Marit Mihklepp, Felipe de Ávila Franco, Alma Heikkilä, Hannah Mevis, Pia Arke, Juss Heinsalu, Manfred Dubov, Flora Reznik, Sissel Marie Tonn, Melanie Bonajo, Anne Noble, Nina Schuiki, Vera Anttila, Sepideh Ardalani, Sandra Kosorotova

Näituse kuraatorid: Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla
Haridusprogrammi kuraator: Kerttu Juhkam
Filmiprogrammi kuraator: Piibe Kolka

24. aprill – 20. juuni 2021
Külastajatele avame uksed 3. maist järgides valitsuskabineti poolt seatud koroonapiiranguid ning palume kanda maski.

Publikuprogramm 29. mai – 20. juuni 2021: https://www.nart.ee/et/sundmused/

NART – Narva kunstiresidentuur
Joala 18, 20103 Narva

Avatud: E, T, L 11-17; R, P 12-19; K, N suletud

Tootmisahelad ja tarbimistsüklid võimendavad planeedil võnkuvat ökoloogilist rahutust. Modernismiaja pärand, inimkeskne progressi ja uudsuse iha, kummitab maastikke, kehasid ja meeli, vormides meie harjumusi ja eluviise. Narva kunstiresidentuuri aastanäitus 2021 “Taganemisteeta. Kohaloluharjutus“ otsib, kuidas teadlikumalt kohal olla ökoloogilises ebakindluses. 

Näitus toob Kreenholmi, omal ajal Euroopa suurima tekstiilivabriku asumisse kokku 17 kunstnikku, kelle teosed häälestavad märkama inimelu läbipõimitust teiste olendite, rütmide ja kooslustega – et harjutada kohalolu jagatud haavatavuses, ilma milleta meid siin ei oleks.

Eksponeeritud on mitmed näituse jaoks loodud uued teosed järgnevatelt kunstnikelt: Hans Rosenström (Kummitus toas), Marit Mihklepp (Mineraalsed igaühed), Juss Heinsalu (ootel tagavara tarbetus), Sepideh Ardalani ja Sandra Kosorotova (surmaaed). Teosed on loodud füüsiliste ja virtuaalresidentuuride raames ning mitmete NARTi külastuste jooksul. Näitusekataloogi on panustanud esseedega külaliskirjutajad kuraator ja kunstnik Tanel Rander (Sügelus) ning kliima- ja energiapoliitika erisaadik Kaja Tael (Elust üleminekuajal). Kataloogis ilmuvad esseed kõigilt projekti kuraatoritelt: Saskia Lillepuu (Kaasa antud harjumused, sisse elatud lood), Ann Mirjam Vaikla (Kolmas kuraator), Piibe Kolka (Sa jooksed. Igaüks on auklik) ja Kerttu Juhkam (Sütitades vestlusi).

Näituse publikuprogramm algab maikuus, filmiprogramm juunis. Infot sündmuste kohta avaldatakse jooksvalt NARTi veebis ja sotsiaalmeedias. Näituse ringkäike viivad läbi kuraatorid Saskia Lillepuu ja Ann Mirjam Vaikla (eesti ja inglise keeles) ning kohalikud Narva noored (vene keeles), kes osalevad näituse haridusprogrammis.

Kreenholmi tööstuslik aeg on pannud meidki liigutama masinlikult tiksuvas rütmis: tööd tuleb teha kindel arv tunde päevas, sihiks tõhusus, veatus ja aina kiirem tempo. Selle mõjul kipub tänapäeva ühiskond progressikujutlusest läbi imbununa ja modernsusihast kantuna maastikke ümber kujundama. Nii on ühiskond unustanud selle, mis oli enne. Elaine Gan, Anna Tsing jt on öelnud: „Unustamine muudab juba iseenesest maastikke, kui eelistame mingeid kooslusi teistele. Kuid kummitused ei lase meil unustada. Kummitused osutavad, et oleme unustanud, ja näitavad meile, et elavad maastikud on täis mineviku jälgi ja radasid“ [1] – andes seega mõista, et mineviku eluviisid kummitavad kõiki maastikke.
Paljuliigilistel maastikel elavad kummitused ei sobi kokku meie tavapärase arusaamaga lineaarse järgnevusega ajast, mille järgi mõõdame ja korraldame asju. Nad rõhutavad, et peale inimese aja, lääne kolonialismi, modernsuse ja metronoomse sünkroonsuse aja on olemas ka bakterite, seente ja vetikate aeg [2].
– Ann Mirjam Vaikla kuraatoriesseest Kolmas kuraator näituse kataloogis

Kuid ma juba olen tulnukas. Umbes pooled rakud inimkehas on bakterirakud ja meie mitteinimestest sümbiondid aitavad meil areneda ja elus püsida, immuun- ja närvisüsteemi töös hoida. Tänu neile on „inimene“ üldse võimalik [3]. Ilma nende teisteta, tulnukateta, oleksime „surnud liha“ [4].
Selle näituse ettevalmistamine on juhuslikult langenud perioodile, mil minu kehaline ebamugavusunne on muutunud sagedasemaks ja intensiivsemaks. Olen proovinud oma keha-meelega haarata kahte paralleelset olukorda, kahte keha/keskkonda, milles ma elan: enda ebamugavat keha ja kahjustatud maakera. Ma punun nende vahele ühendavaid jooni, võttes eeskujuks näitusel „Taganemisteeta“ esindatud Gröönimaa-Taani kunstniku Pia Arke loomeprintsiibi: „Muudan kolonialismi ajaloo enda ajaloo osaks ainsal viisil, kuidas oskan – võttes seda isiklikult.“
– Saskia Lillepuu kuraatoriesseest Kaasa antud harjumused, sisse elatud lood näituse kataloogis

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Briti Nõukogu Eestis, Nordic Culture Fund, Frame Contemporary Art Finland, Eesti Kunstiakadeemia, Narva Gate, Eesti Kultuuriministeerium, NomadIT, Tallinna Kunstihoone, Stroom Den Haag.

Projektijuht: Marju Tajur
Näituse kujundus ja installeerimine: Valge Kuup Stuudio
Graafiline disain: Jaan Evart

Täname: Aksel Haagensen, Amalie Bergstein Nielsen, Anders Härm, Anfissa Jerjomina, Annika Toots, Bruno Kadak, Dan O’Connell, Edgars Rubenis, Ekaterina Koreshkova, Elnara Taidre,  Hedi Jaansoo, Ilja Dokudin, Ingel Vaikla, Jaanus Lillepuu, Jaanus Mikk, Jean Medina, Jennifer Deger, Kaja Tael, Karin Taidre, Keiu Maasik, Kirsten Einer Lillepuu, Kristopher Rikken, Liisa Hirsch, Liisi Voll, Ljubov Terukova, Margarita Skripkina, Margit Säde, Maria Vassiljeva, Maria Železnova, Marija Bolšakova, Martin Rünk, Mat Scannell, Miha Brebenel, Mirjam Parve, Polina Pappinen, Rael Artel, Rasmus Jensen, Sander Haugas, Tanel Rander, Taimi Vill, Tanja Muravskaja, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, Vadim Markov, Victoria Baskin Coffey, A-Communication Marketing, Eesti Instituut / Estonian Art, Eesti Kunstiakadeemia Tehnika Laenutus, Galerie AKINCI, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Louisiana Museum of Modern Art, MASSIA, Mustarinda Residency, Pro Av Saarikko Oy, Two Rooms Gallery

[1] E. Gan, A. Tsing, H. Swanson, N. Bubandt, Introduction. Haunted Landscapes of the Anthropocene. – Arts of Living on a Damaged Planet. Ghosts and Monsters of the Anthropocene. Koost. A. Tsing, H. Swanson, E. Gan, N. Bubandt. Minneapolis: University of Minnesota Press, 2017, lk G6.
[2]  E. Gan, A. Tsing jt, Introduction, lk G9–G10.
[3]  S. F. Gilbert, Holobiont by Birth. Multilineage Individuals as the Concretion of Cooperative Processes. – Arts of Living on A Damaged Planet. Ghosts and Monsters of the Anthropocene. Koost. A. Tsing, H. Swanson, E. Gan, N. Bubandt. Minneapolis: University of Minnesota Press, 2017, lk M73–M89.
[4] E. Cohen, My self as an other: on autoimmunity and ‘other’ paradoxes. – Medical Humanities 30, 2004, lk 7–11, siin lk 10.
[5] S. Jonsson, On Pia Arke. – Afterall 44, 2017, lk 13–21, siin lk 13.

kajastused:

sirp.ee

Ootan aega, kui inimesed enam ei valitse. Piret Karro. 28.05.2021

arterritory.com

Life cannot thrive in a monoculture – it needs diversity. Una Meistere. 07.05.2021