Maja ajalugu

Igal kohal on oma lugu, aga mõni lugu on põnevam kui teine. Narva kunstiresidentuuri hoone, ehk endise Kreenholmi direktori elamu lugu on eriti värvikas ning Narva linna ja selle elanike jaoks oluline. Uurimisprojekti eesmärgiks oli koguda kokku ühe arhitektuurselt ja ajalooliselt värvika maja lugu alates tsaariajast kuni tänapäevani välja, rääkida maja erinevatest omanikest ja funktsioonidest, ning kaasata sellesse ka kohalikke elanikke, rääkida narvakate lugusid. 

Projekti algusest, 2022. aasta kevadest on kogutud kümmekond intervjuud, uurimistööd on tehtud Narva, Tallinna ja Tartu arhiivides. 2022. aasta suvel avati tänavafotonäitus “Carr – Amalie – NART”. 2023. aasta kevadel eksponeeriti Narva Muuseumi kollektsioonist laenatud Fjodor Šantsõni Kreenholmi maketi Joala tänava osa. Alates 2023. suvest on kõigil kunstiresidentside külastajatel võimalus tutvuda maja ajaloo installatsiooniga, mis koosneb erinevate ajastute kappidest. Maja fuajee seinal on interaktiivne ajajoon, kuhu saab paigutada magnetitest ajaloolisi fotosid. Külalised saavad kuulata vinüülmängijal heliinstallatsiooni “Mida kuulis maja?”.

Mirjam Kalamees valmistab detailse maja maketi, mis saab samuti osaks püsiekspositsioonist. Maja ette tuleb 2023. aasta sügisest suur metallist installatsioon “NART”, et tuua seda erilist hoonet esile ka linnaruumis. Ning projekti viimase osana publitseerime väikse ajalehe, mis võtab maja loo kokku trükikandjal.

Projekti pooleteise aasta jooksul viidi Narva Kunstiresidentuur majas ja selle ümbruses läbi üle kümne ajaloolise ringkäigu. Külalised said lisaks muule külastada ka neid ruume, mis tavapäevadel on suletud. Ekskursioonidega jätkame ka tulevikus!

Projektiga seotud üritused:
 
–  Kreenholmi manufaktuur 165 sünnipäev
–  Maja ajaloo tuurid
– Muinsuskaitsepäevade üritus ja loeng Madis Tuuderilt 
–  Šantsõni Kreenholmi maketi tutvustus
– Aleksandr Openko loeng
– Kreenholmi 166 sünnipäev 

Ajaleht “Krengolmskii listok”

Projekti tiim: Denis Jatsenko, Gleb Kuznetsov, Johanna Rannula, Maria Kopytova, Deniss Girenko

Tänud: Aleksei Ivanov, Maria Železnova, Arina Jegorova, Olga Clark ja kõik intervjueeritud.

Projekti toetas Eesti Kultuurkapital.