24.08.2018 - 25.08

kõik sündmused

Narva linnalaboratoorium 2018

Narva linnalaboratoorium 2018

NARVA LINNALABOR

 

Narva linnalabori eesmärk on aktiveerida avalikku ruumi luues rahvusvahelise platvormi, kus on võimalus arutleda linnageograafiat puudutavate teemade üle. Labor tõstatab kriitilisi linnaruumi arenguid puudutavaid küsimusi, et uurida ja katsetada elukeskkonda toetavaid lahendusi. Labori sihiks on leida uuenduslikke lahendusi, arvestades samas mineviku, oleviku ja tuleviku paradigmaga.  

 

Esimene labor “NARVA – DETROIT: Postindustriaalsed piirilinnad – kuhu edasi?” toob kokku kohaliku kogukonna ning rahvusvahelised külalised Detroidist ning naaberlinnadest sh Helsingist ja Riiast. Narval ja Detroidil on mitmeid sarnasusi: nad on mõlemad piirilinnad, mis on ehitatud jõe kaldale, mõlemal on lagunev tööstuslik ruumipärand, mis on tingitud aina kahanevast rahvaarvust. Labor uurib sotsiaalsete ja majanduslike muutustega kohanemise võimalusi, küsides: mida saab Narva õppida Detroidi kogemustest?

 

Sümpoosion koosneb neljast paneeldiskussioonist, mis keskenduvad linnaruumiga seotud teemadele.

Sümpoosion analüüsib erisuguseid mõjutajaid ja tagajärgi: millised on vältimatud teemad rääkides kahaneva elanikkonnaga endistest tööstuslinnadest? Kõnelejad mõtestavad enda eriala vaatenurgast väärtuseid, võimalusi ja väljakutseid Narva ja Detroiti linnades, mis kumbki on ajaloo jooksul läbi teinud drastilisi muutusi.  

 

Detroitis, maailma autotööstuse pealinnas elas selle hiilgeajal 1,8 miljonit inimest, mille arv on tänaseks kahanenud alla 700 000 elaniku. Kreenholmi manufaktuuris töötas selle kõrghetkel 12 000 töölist – tänaseks on suurtööstust kadunud. Ühe linna arhitektuur manifesteerib selle eelnenud ajaloolisi perioode. Siinjuures on võimalik näha erinevate ajakihistuste kollektiivseid unistusi ja ambitsioone, omamoodi utoopilisi ühiskondi. Labor uurib, milline on kunstnike, kodanikualgatuste ning linnaplaneerijate roll endiste tööstusalade ümbermõtestamisel ja elukeskkonna kujundamisel.  

 

Sümpoosion uurib ka piirilinnade võimalusi ja kavandamist linnaplaneerimise ja kogukonna seisukohalt. Kuidas koordineerida ja ühendada jõudusid, et muuta kahanev linn mitmekesisemaks elukeskkonnaks? Milliseid vahendid ja meetodid on olemas kohaliku kogukonna toetamiseks, et kujundada pidevalt muutuvas sotsiaalses ja majanduslikus kontekstis jätkusuutlikku elukeskkonda? Viimasel ajal on Narva üha enam tähelepanu saanud, kui romantiliselt düstoopiline endine tööstuslinn, mis pakatab võimalustest. Kohalikud elanikud on pragmaatilisemad ning skeptilisemad, kuid just nemad on võtmeisikud linna elukeskkonna arendamisel.

 

Narva linnalabor loob platvormi, kus küsida vältimatuid küsimusi, tekitada uusi mõttemustreid ja ideid, ühendada inimesi ning luua inimeste vahelist sünergiat läbi arutelude ja praktiliste sekkumiste.

 

Kuraatorid: Ann Mirjam Vaikla (Narva kunstiresidentuur), Eve Komp (Ruumiringlus) ja Liina-Liis Pihu (Ruumiringlus).

 

AJAKAVA

 

Reede, 24. August

 

10.00 – 10.30 Kohvihommik, sümpoosionile registreerimine Narva kunstiresidentuuris

10.30 – 18.00 Sümpoosion

10.30 Sissejuhatus korraldajate poolt: Narva kunstiresidentuur ja Ruumiringlus

10.45 I Hüpotees: Narva kohtub Detroidiga: Postindustriaalsete piirilinnade potentsiaal ja väljakutsed

Moderaator: Francesca Berardi (IT), kõnelejad Maria Kapajeva (EE, Narva/UK), Scott Hocking (US, Detroit)

12.15 – 13.15 Lõuna

13.15 Ettepanek 1: Linnade ümbermõtestamine: Kunstilised ja linnaruumi sekkumised

Moderaator Ann Mirjam Vaikla (EE), kõnelejad Tommi Vasko ja Kaisa Karvinen (FI), Mārcis Rubenis (LV)

14.45 Ettepanek 2: Kahanev linnaruum: Muutused ja kohanemine

Moderaator Kaja Pae (EE), kõnelejad Ivan Sergejev (EE, Narva), Dan Pitera (US, Detroit), Tõnis Savi (EE)

16.00 – 16.30 Kohvipaus

16.30 Ettepanek 3: Multikultuurne keskkond: Kogukonna roll ja initsiatiiv

Moderaator Aet Kiisla (EE, Narva), kõnelejad Karin Bachmann (EE), Laur Kaunissaare (EE), Vladimir Naumov (EE, Narva)

22:00 Kontsert ja afterparty: DOPPLEREFFEKT – Live A/V Show (US, Detroit), Sansibar – Live (FI, Helsinki), Nikolajev (EE), Marcel Düšess (EE); PTF1987 (EE, Narva), Denis Punch (EE), Raul Saaremets (EE), Deeon R & Danass (EE)

 

Näitus “Tuumaenergia järgne identiteet” Neringa Rekašiūtė (LT) Narva kunstiresidentuuris


Laupäev, 25. august

 

11:00 – 15:00 “Kreenholmi päev”: kirbuturg, töötoad, tänavatoit Narva kunstiresidentuuri ümbruses

11:00 – 13:00 Avatud stuudiod, kohvihommik, vestlused residentidega Lisa Wilkens (DE), Gary Markle (CA), Dave Greber (US) ja Sophia Belkin (US)

12:00 Installatsiooni “Kolmik” avamine Narva kunstiresidentuuri ees

13:00 – 19:00 Linnaretked ja kaardi “Avasta Narvat” esitlus

13:00 Kreenholmi tehaseala

15:00 Baltijetsi endine tööstusala

17:00 Avasta Narvat!

19:00 – 20:00 Kinoõhtu Tour d’ÖÖ poolt

20.00 Tour d’ÖÖ Narva jalgrattasõit

KORRALDAJAD

 

Ruumiringlus

 

MTÜ Ruumiringlus sündis koostöös Linnalaboriga 2016. aasta suvel, et pöörata tähelepanu tühjade hoonete ja paikade ajutise vahekasutuse võimalustele. Nad näevad vahekasutust kui vahendit kasutuseta ruumide elustamiseks, kogukondade tugevdamiseks ja kinnisvara omanike abistamiseks. Ruumiringluse eesmärk on parandada inimeste, kogukondade ja keskkonna heaolu aidates kaasa dünaamilisemale ruumikasutusele, tuues kokku aktiivsed tegijad, ideed, kohalikud võimalused ja vajadused.

 

Narva kunstiresidentuur


Narva kunstiresidentuur on unikaalne platvorm, mis toimib peamiselt elu- ja loomemajana seal tegutsevate kunstnike jaoks, lisaks toimuvad kunstinäitused, seminarid ja töötoad. Narva kunstiresidentuur asub Eesti-Vene piiril Narva linnas ajaloolises Kreenholmi piirkonnas. Rahvusvaheline residentuur on mõeldud erinevatel distsipliinidel tegutsevatele kunstnikele, milleks on muuhulgas kujutav kunst, muusika, etenduskunstid, arhitektuur, disain, film, kirjandus ja kuraatorlus. Residentuur kohtumispaigana loob võimaluse dialoogi ja kontaktide tekkeks nii residentide kui kohaliku kogukonna vahel.

Narva kunstiresidentuuri eestvedajaks on Eesti Kunstiakadeemia koostöös Narva Gate-ga ning selle tegevust toetab Kultuuriministeerium.

 

SÜMPOOSIONI KÕNELEJAD JA MODERAATORID

 

Francesca Berardi

 

Francesca Berardi on New Yorgis elav ajakirjanik ja teadlane, kes armastab jalgrattaga sõita. Ta on omandanud magistrikraadi kaasaegses kunstis. Ajavahemikus 2016-2018 töötas ta Columbia Graduate School of Journalism’is ajakirjanduse erialal, kus ta omandas magistrikraadi poliitikas. Sündinud ja kasvanud üles Itaalias, autotööstuse poolest tuntud Torino linnas, kolis Francesca 2011. aastal USA-sse. Huvi paikade vastu, mis on läbi teinud suuri muutusi, ulatub tagasi aastatesse, kus ta kureeris endistele tööstusaladele keskenduvat kunstiprojekti. 2016. aastal kutsuti ta osalema eksperimentaalsesse töötuppa “Ideas City Detroit” analüüsimaks linna tulevikku. Samuti on ta raamatu “Detour in Detroit” autor.

 

Maria Kapajeva

 

Maria Kapajeva on eesti kunstnik, kes töötab ja elab Londonis. Tema multikultuurne taust on suunanud teda uurima laia teemaderingi kultuuriidentiteeti ja soolisust puudutavates küsimustes nii ajaloolises kui kaasaegses kontekstis. Töötades video, installatsiooni ja objektipõhise kunstiga, komponeerib ta leidobjektid ja pildid omapärasteks taiesteks kasutades erinevaid trüki- ja õmblustehnikaid. Maria õpetab University for the Creative Arts, Farnham’is ning töötab projekti “Fast Forward: Women in Photography” heaks. Ta on teinud mitu isikunäitus, osalenud rahvusvahelistel grupinäitustel, võitnud auhindu ja avaldanud oma esimese kunstnikuraamatu “You can call him another man”.

 

Scott Hocking

 

Scott Hocking on sündinud Michiganis 1975. aastal ning elanud Detroitis ning töötanud seal alates 1996 aastast. Ta on kuuenda põlve Detroitlane ja Balti-Poola immigrantide ning Cornwalli vasekaevurite järeltulija. Scott loob kohaspetsiifilisi installatsioone, skulptuure ja fotoprojekte, kasutades tihti leitud materjale ja mahajäetud kohti. Inspireeritud erinevatest objektidest, iidsetest mütoloogiatest tänapäevastest sündmustest, keskenduvad tema tööd muutusele, kaduvikule, võimalustele ja looduses esinevatele tsüklitele. Tema kunstiteoseid on eksponeeritud nii kodulinnas kui välismaal, sealhulgas Van Abbemuseum, Kunst-Werke Institute, Kunsthalle Wien, the Museum of Contemporary Art Chicago, the Smart Museum of Art, the School of the Art Institute Chicago, the Museum of Contemporary Art Detroit. Scotti esindab David Kleini Gallery Detroitis.

 

Ann Mirjam Vaikla

 

Ann Mirjam Vaikla on stsenograaf ja etenduskunstnik. Alates 2017. aasta sügisest juhatab ta Narva kunstiresidentuuri, mis eksperimenteerib Eesti-Vene piirilinnas Narvas kogukonnaloomega. Ta kuulub Vaikla Stuudio loovkollektiivi ja on Kordon residentuuri üks asutajatest. 2016.–2017. aastal võttis ta New Yorgis osa Storefront for Art and Architecture’i praktikaprogrammist, keskendudes kuraatoripraktikatele ning töötas Byrd Hoffman Water Mill Foundation’is ja Invisible Dog Art Center’is Brooklyn’is. 2015.–2016. aastal osales ta Watermill Center’i rahvusvahelise suveprogrammi residentuuris. 2015. aastal lõpetas Ann stsenograafiaõpingud Østfoldi ülikooli teatriakadeemias Norras.

 

Trojan Horse


Kaisa Karvinen on Helsingis baseeruv arhitekt, kes on töötanud paljude linnaplaneerimise valdkondadega, teoreetilisest uurimistöödest, linnaplaneerimisest kuni arhitektuurse projekteerimiseni. Lisaks on Kaisa teinud lavakujundusi, muuseumitele näitusekujundusi ning tegelenud näitlemisega. Tommi Vasko on Helsingis töötav graafiline disainer ja uurija. Ta on kirjutanud teoreetilisi- ja kirjanduslikke tekste disaini praktiseerimisest, lähitulevikust ning esile kerkivate infotehnoloogiate ja ökoloogilise mõtlemise vahel ilmnevatest visuaalsetest nähtustest. Tommi annab loenguid, arendab veebilehti ning ta on koostööd teinud arhitektide ja performance kunstnikega. Koos ajakirjanik Ida Kukkapuroga asutasid nad Trojan Horse suvekooli. Algatus organiseerib suvekoole, rollimänge jm, mis uurivad arhitektide ja disainerite teguvusala defineerivaid piire ja eeltingimusi.

 

Mārcis Rubenis


Mārcis Rubenis on Free Riga kollektiivi asutajaliige. Ta arendab mahajäetud ja kasutuseta hoonetes ruume sotsiaalsete ning loominguliste tegevuste jaoks. Sündinud Riias enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, kasvas ta üles seistes silmitsi 1990ndate kapitalismi ja Riia kui kõige kiiremini kasvava EL pealinnaga 2000 aastate lõpus. Mārcis on töötanud kodanikuaktiivsuse ja kaasava planeerimise praktikatega, mis keskenduvad ruumide koosloomisele eksperimentaalsete ja sotsiaalsete ideede tarvis.

 

Kaja Pae

 

Kaja Pae on arhitekt ja füüsik, Eesti arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja. Lisaks töötab ta Tartu Ülikooli füüsika instituudis teadurina ja Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna. Kaja on tegelenud linnaehituse küsimustega praktikas ja teoorias, korraldanud ja modereerinud arhitektuuri- ja linnaruumiga seotud seminare ning vestlusringe, andnud ruumiteemalisi avalikke loenguid, avaldanud artikleid arhitektuurist- ja linnaruumist, toimetanud „Linnafoorumid” ja „Joint Space” raamatuid, kuulunud 2006. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni põhimeeskonda.

 

Ivan Sergejev

 

Ivan Sergejev on arhitekt, Fulbrighti teadlane, tehnoloogia entusiast ja TEDx kõneleja. Hetkel töötab ta Narva Linnavalitsuses peaarhitektina. Ivan on ennast professionaalselt täiendanud nii Euroopas kui Ameerikas, sealhulgas maailma ühes juhtivas arhitektuuri ja kultuuriteooria praksises Office of Metropolitan Architecture (OMA) New Yorgis. Ivan on silmapaistva disainialase mõtlemise edendaja ning erinevate arhitektuuri ja disainiga seotud artiklite autor.

 

Tõnis Savi

 

Tõnis Savi on arhitekt ja linnaplaneerija, Eesti Linnaratturite Liidu ja Tallinn Bicycle Weeki asutaja ja eestvedaja ning linnaratastele keskenduva kaupluse ja kompetentsikeskuse Rattastuudio Jooks asutaja. Ta igapäevane töö on seotud arhitektuuri, ruumi kontseptsioonide, turunduse, kommunikatsiooni ning jalgratastega. Viimane suurem töö selles valdkonnas on Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 loomine.

 

Dan Pitera

 

Dan Pitera, FAIA (Fellows of the American Institute of Architects) on arhitektiks maskeeruv poliitiline ja kogukonna aktivist. Ta on Detroit Collaborative Design Center’i (DCDC) ja University of Detroit Mercy School of Architecture’i tegevdirektor. 2010. aastal juhtis Dan kogukonna kaasamise protsesse projektis Detroit Works Project Long Term Planning. 2013. avaldas pikaajaline planeerimise rühm otsuste tegemise raamistiku: Detroit Future City. DCDC on pälvinud mitmeid auhindu ning 2008. ja 2012. aastal osaleti Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Ta on kaasautor raamatule “Syncopating the Urban Landscape: More People, More Programs, More Geographies” ja toimetanud raamatut “Activist Architecture: The Philosophy and Practice of the Community Design Center”.

 

Aet Kiisla

 

Aet Kiisla on Ida-Virumaalt pärit, vahepeal kümme aastat Harjumaal töötanud ja õppinud ning seejärel itta tagasi tulnud. Praegu töötab ta avaliku halduse õppejõuna Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja on kohalik aktivist erinevate algatuste puhul ning seisab selle eest, et algatused tuleks kohalikelt endilt.

 

Laur Kaunissaare

 

Laur Kaunissaare on Teater NO99 dramaturg. Varem on ta töötanud dramaturgina Kanuti Gildi SAAL-is ja Tallinna Linnateatris. Lisaks tegutses ta Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi koordinaatorina.

 

Karin Bachmann

 

Karin Bachmann on maastikuarhitekt, kes on kujundanud mitmeid avalikke väliruume Eestis – ERMi välialad, Tartu Vaksali esine väljak, Ministeeriumide ühishoone esine väljak, Roosi tänav jpt. Karin on üks maastikuarhitektuuri esik ajakirja ÕU asutajatest, kuulub arhitektuuriajakirja Maja kolleegiumisse ja on Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali liige. Ta on loomaõiguste eest kõneleja ning hea avaliku ruumi teemade üle arutleja ülikoolides, vestlusõhtutel, näitustel, artiklites.

 

Vladimir Naumov

 

Vladimir Naumov on MTÜ Uus Sild eestvedaja. Alates 2011 aastast on ta töötanud mitmetes mittetulundusühingutes, kus keskendub riskigruppide (noored, töötud, endised vangid) rehabiliteerimisele kogukonda. Vladimir on linna liikumise/rände ja mitteformaalse õppimise ekspert. 2017. aastast tegeleb ta Rahvaste Pargi projektiga Narvas. Põhjamaade Ministrite Nõukogu NORDEN rahastatud projekt keskendub linnakeskkonna arendamisele kohliku kogukonna kaasabil. Projekti raames luuakse linnaaedu, väljakuid ning viie hektari suurune Narva EV100 park.

 

PROGRAMM

 

Linnaspordi installatsioon “Kolmik”

 

Lihtsa vormikeelega tänavainstallatsioon pakub mitmesuguseid võimalusi tunnetada linnaruumi ja selles liikuda tavapärasest teisiti. Kolmik püüab radarina linnaruumiatleete, et meelitada rulatajaid ja tõukerattaga sõitjaid Kreenholmi linnaosa. Installatsiooni autor on Silver Liiberg ning see valmis koostöös Eesti Rulaliiduga ja Narva Linna toel.

 

Näitus ”Tuuma energia järgne identiteet”

 

Näitus ”Tuuma energia järgne identiteet” on Leedu fotograafi Neringa Rekašiūtė käimasolev fotoprojekt. See keskendub Leedu väikelinnale Visaginasele, mille elanikke on pärast tuumajaama sulgemist tabanud identiteedikriis. Visaginas planeeriti ja ehitati 1975. aastal, kuhu toodi kokku  töölisi kogu Nõukogude Liidust. Linn muutus omanäoliseks fenomeniks kohast, kus realiseerus sotsialistlik utoopia.

 

Kontsertprogramm ja afterparty

 

Esinejad: DOPPLEREFFEKT – Live A / V Show (US, Detroit), Sansibar – Live (FI, Helsinki), DJ-d: Nikolajev (EE), Marcel Düšess (EE), PTF1987 (EE, Narva), OG Denis Punch (EE), Raul Saaremets (EE) ja Deeon R & Danass (EE). Kontserti ja peo toovad teieni Narva kunstiresidentuuris Mägede Hääl & IDA Raadio. Kontserti toetab Balti-Ameerika Vabaduse Fond.

 

Kreenholmi päev


Koostöös MTÜ Loomeloomaga toimub 24.08 Kreenholmi päev, mille eesmärgiks on huvitava ja omanäolise linnaosa aktiveerimine ning tähelepanu juhtimine Narva inimeste seas. Toimub kirbuturg, erinevad töötoad, saab maitsta tänavatoitu ning tutvuda Kreenholmi linnaosaga.

 

Linnaretked

 

Narva tööstusmaastikuga tutvumiseks on huvilistel võimalus osaleda jalutuskäikudel Kreenholmi manufaktuuri ja endise Baltijetsi tehase aladele ning hoonetesse. Lisaks korraldab Ruumiringlus retke, kus katsume linna tavapärasest erinevalt läbida ning märgata uusi tahke Narva Kreenholmi linnaosas.

 

Tour d’ÖÖ ja kinoõhtu

 

Tour d’ÖÖ tähistab Eesti 100. sünnipäeva tuuriga. 10-päevase tuuri jooksul sõidetakse ratastega läbi terve Eesti. 25.ndal augustil toimub Narva Urban Lab raames ühine rattasõit Narvas. Enne tuuri rattateemailne lühifilmide kinoõhtu Narva kunstiresidentuuris.

 

Residentuuri kunstnikud

 

Narva linnalaboratooriumi ajal tegutseb Narva kunstiresidentuuris neli kunstnikku: Lisa Wilkens (DE), Gary Markle (CA), Dave Greber (US) ja Sophia Belkin (US). Laupäeval on võimalik kohtuda kunstnikega ja tutvuda nende töödega residentuuris. Lisa Wilkensi jaoks on joonistamine episteemiline tegevus, mille kaudu on võimalik töödelda fotode reprodes, trükistes ja raamatutes leiduvat infot. Teda huvitavad seosed industriaalse ja kunstilise töö vahel ning jagamis- ja post-work majandus. Lisa Wilkensi käesolev projekt kannab pealkirja “WHY WORK?” Gary Markle on tekstiilikunstnik, kes vaatleb moekunsti abil suhteid lugude vahel, mida me oma riietuse kaudu teadlikult või alateadlikult jutustame. Ta looming keskendub narratiivsusele ja identiteedile, nende mõistete omavahelisele suhtele ja materiaalsusele, täpsemalt ruumile, kohale ning küsimusele ”Wear/Where Do We Belong?”. Lisaks eksponeerivad oma videoteost New Orleansist tulnud kunstnikud Dave Greber ja Sophia Belkin.

 

 

Sündmust korraldavad Narva kunstiresidentuur (Eesti Kunstiakadeemia) ja MTÜ Ruumiringlus.

Partnerid: Eesti Kunstiakadeemia, Narva Gate, IDA Raadio, Mägede Hääl, MTÜ Loomeloom, Eesti Rulaliit, Eesti Linnaratturite Liit

 

Põhitoetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital Arhitektuuri sihtkapital, Balti-Ameerika Vabaduse Fond, Narva Linn, USA Saatkond Eestis, Soome Instituut, Kanada Kunstinõukogu