Leah Schulze (Germany)

Minu nimi on Leah ja ma olen disainer, kes keskendub sotsiaalsele disainile. Olen spetsialiseerunud interaktiivsete vahendite disainimisele, mis on mõeldud dementsetele inimestele. 

Minu vanaemal on diagnoositud dementsus, niimoodi sai see teema minu jaoks väga oluliseks nii inimesena, aga ka kui disaineri jaoks. Mitte ainult haigele endale, vaid ka tema sõpradele ja sugulastele on selle haiguse mõju väga raske, kurb ja raske. Kogedes seda oma kalli vanaema näitel, tahtsin leida variante, kuidas dementsusega paremini toime tulla. Minu loodud mänguasjade eesmärk ei ole dementsuse ravimine, need pakuvad uuenduslikku ja mängulist lähenemist sotsiaalse suhtluse säilitamiseks ning samal ajal aju, meelte ja liikumise aktiveerimiseks. Need mängud on loodud selleks, et pakkuda mängulist ja julgustavat meelelahutust. Kuigi kognitiivne stimulatsioon on dementsuse all kannatavate inimeste teraapias kriitilise tähtsusega, aitavad minu mängud luua väärtuslikke hetki kõigile asjaosalistele. 

Olles veetnud palju aega hooldekodudes, sain aru, kuidas dementsed inimesed on väga huvitatud ka pehmete materjalide, näiteks riide või villa puudutamisest. Kuna Narva on endine tekstiilipealinn, tundus mulle suurepärane võimalus tulla siia ja uurida seda linna.

Narva hooldekodu pakkus mulle fantastilist võimalust tulla sinna kolm korda nädalas. Selle aja jooksul andsin hooldekodu klientidele loomingulisi töötubasid. Püüdsin julgustada inimesi olema ise loovad, keskendudes pehmetele materjalidele.

Ma ei kavatse valetada – see oli minu jaoks väljakutse. Eriti keelebarjäär on olnud minu jaoks üsna raske, sest minu vene keele oskus piirdus enam-vähem “молодец”, mida võib tõlkida “hästi tehtud”. Seda sõna ei unusta ma ilmselt enam kunagi. Mul oli suur õnn, et mind toetasid hämmastavad tõlkijad, kes tegid selle võitluse palju lihtsamaks. Nad ei aidanud mind mitte ainult juhiste andmisel, vaid nende abi andis mulle ka võimaluse kliente paremini ja sügavamalt mõista. 

Tahtsin anda klientidele võimaluse ise asju luua. Loovus ja millegi ilusa saavutamine on dementsete inimeste jaoks nii oluline. Klientidele andis see edu- ja iseseisvustunde. Tundeid, mis jäävad selle haiguse käigus sageli puudu. 

Mulle avaldas suurt muljet mitte ainult mõne kliendi osavus, vaid ka mõned saadud kunstiteosed. Minu jaoks oli väga põnev näha, millised oskused ja võimed inimestel veel on ja mis neile rõõmu valmistab. Meil oli nii palju naeru ja erilisi hetki koos. Kogesin kliente sõbralike ja motiveeritud inimestena. Aga muidugi oli ka päevi, mil mõned kliendid olid väga segaduses ja kurvad. Mõnikord hoidsin ma pikalt käest kinni, püüdsin inimesi rahustada ja kuulasin nende muresid, kuigi ma ei saanud sõnadest aru.

Kõigist neist kogemustest ja tähelepanekutest lähtudes disainisin järjekordse interaktiivse mängu prototüübi – seekord tekstiilist. 

Narva hooldekodu külastamine oli minu jaoks mitmes mõttes väga meeldiv. Sain süvendada oma teadmisi dementsete inimeste kohta nii palju ja töö nendega inspireeris mind mitmel moel. Loodan, et suutsin klientidele midagi tagasi anda sellest, mida nad mulle andsid, töötades nendega. 

Üldiselt näen ma suurt tähtsust selles, et leida võimalusi dementsuse all kannatavate inimeste integreerimiseks meie ühiskonda.