Narva kunstiresidentuuri eestvedamisel on alates 2025. aasta algusest alates käinud 18 eesti kunstnikku Narva koolides. Nüüd valiti konkursiga välja järgmised kunstnikud, kes osalevad oktoobrist novembrini projektis “Kunstnikud on kohal”. Loomeresidentuuri võimalus avaneb üheksale kunstnikule: Riina Õun, Paulina Belik, Kaili-Angela Konno, Oliver Issak, Katrin Tani, Caroliina Ladva, Marta Konovalov, Triinu Jürves ja Kristina Norman.
Seekord kuulusid žüriisse Anneli Porri (Eesti Kunstiakadeemia), Hanna-Liis Kont (“Kunst loob lähedust”), Taavi Suisalu (kunstnik) ja Erki Kasemets (projekti eelmise hooaja osaleja).
Žüriiliikme Anneli Porri sõnul oli rõõm näha Narva kooliresidentuuridesse kandideerijate seas erineva tausta ja kogemusega kunstnikke – nii pika õpetajastaažiga tegijaid kui ka värskeid ülikoolilõpetajaid, kes soovisid end proovile panna. “Tänu osalevatele kunstnikele jõuavad koolidesse õpilase jaoks uudsed kunstitehnikad, tööviisid, mõtlemismustrid ja suurepärased isiksused. See vahetu kontakt autoriga võib õpilase jaoks osutuda elumuutvaks.”
“Kunstnikud on kohal“ programmi eesmärk on suurendada kaasaegse kunsti kättesaadavust ja kohalolu ning pakkuda noortele võimalust praktiseerida eesti keelt, mis on käimasolevat haridusreformi arvestades eriti oluline. Vastselt väljavalitud kunstnikud suunduvad Narva Kreenholmi kooli, Narva Keeltelütseumisse ja Narva Õigeusu Gümnaasiumisse.
Iga kunstnik viibib piirilinnas kahe nädala jooksul ning kohtub viiel-kuuel päeval õpilasgrupiga. Kohtumiste käigus viiakse läbi loomingulisi tegevusi, meisterdatakse, katsetatakse erinevaid tehnikaid ning arutletakse kunsti ja loovusega seotud teemadel. Igale kunstnikule on ette nähtud 1000 euro suurune stipendium.
Nii kunstnikud kui ka projektis osalevate koolide õpetajad saavad tuge koolitustel ja mentorkohtumistel, mida viivad läbi Anneli Porri, Hanna-Liis Kont, LAK-õppe koolitaja Christina Lään ja TÜ Narva Kolledži mitmekeelse hariduse osakonna juhataja Anna Golubeva. Projekti toetab Targa Tuleviku Fond.
Tutvu kunstnikega:
Riina Õun
Riina Õun on materjaliuurijast disainer, kelle fookuses on näiteks biomaterjalid ja ringdisain. Ta tegutseb rahvusvaheliselt nii õppejõu kui kunstnikuna. 2024. aastal oli ta „England Maker of the Year“ auhinna finalist.
Tema õpitubades hakkavad õpilased valmistama toidujäätmetest uusi materjale, millest saab vormida skulptuure. Teosed eksponeeritakse õues, kus nad ajapikku lagunevad ja rikastavad ümbritsevat keskkonda.
Paulina Belik
Paulina Belik on Narvast pärit multidistsiplinaarne kunstnik ja animaator. Ta on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias ning on osalenud näiteks Annecy filmifestivalil.
Belikuga loovad õpilased taaskasutatud materjalidest nukke, mis aitavad neil väljendada oma mõtteid, tundeid, huvisid ja unistusi. Eesti keeles õpitakse tundma erinevaid materjale, rahvusmustreid ja võimalusi taaskasutuseks.
Kaili-Angela Konno
Kaili-Angela Konno (Angela Soop) on maalikunstnik ja kunstiõpetaja, kelle loomingus kohtuvad isiklik mälu, sõja ja rahu, loodus ning inimese sisemaailm. Tema teostes põimuvad tundlik kujundikeel ja ühiskondlik mõtestamine. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal ning omandanud magistrikraadi kunstihariduses. 2026. aastal oli ta Kristjan Raua aastapreemia nominent.
Konno tundides hakkavad õpilased vaatlema, kuulama, arutlema, koguma inspiratsiooni, kavandama ja looma ise kunstiteoseid. Töö käigus katsetatakse sõna, heli, kujundi ja materjalidega ning valminud teoseid esitletakse ühisel näitusel.
Oliver Issak
Oliver Issak tegutseb kaasaegse kunsti ja etenduskunsti valdkonnas dramaturgi ning kultuurikorraldajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis semiootikat ja kultuuriteooriat ning Eesti Kunstiakadeemias sotsiaalset disaini. Tema looming keskendub teatri ja ühiskonna seostele ning inimeste, kogukondade ja institutsioonide vahelistele suhetele. Üheks tema olulisemaks saavutuseks on Eesti Teatriliidu juhatuse auhind 2022. aastal aktsioonide „33 KÕNET“ ja „Varivolikogu“ eest.
Töötoa „Performatiivsed rännakud tulevikku“ käigus uurivad noored utoopia, tuleviku ja kujutlusvõime võimalusi kunstis. Õpilased loovad oma isiklikke tulevikunägemusi, millest sünnivad performatiivsed rännakud ehk kunstilised teekonnad. Hiljem koondatakse lood ja ideed 2026. aasta utoopiate kogumikuks.
Katrin Tani
Katrin Tani on kaasaegse tantsu kunstnik, tantsija ja koreograaf, kes lõpetas 2025. aastal London Contemporary Dance School’i bakalaureuseõppe. Tal on mitmekülgne esinemis-, koreograafia- ja õpetamiskogemus ning soov arendada edasi oma kunstilist keelt ja praktikat.
Töötubade sarjas „Meie juured“ käsitleb Tani keelt ja tantsu kui kultuuri ning eneseväljenduse kandjaid. Tantsu, liikumise, mänguliste ülesannete, arutelude ja kollaažide kaudu uuritakse Narva ja ülejäänud Eesti ühiseid ning erinevaid juuri, identiteeti ja kultuurilist pärandit. Eesmärk on luua turvaline ruum eneseväljenduseks, avastamiseks ja koostegutsemiseks ning äratada noortes julgus ja uudishimu kaasaegse kunsti vastu.
Caroliina Ladva
Caroliina Ladva on tekstiilikunstnik, kelle looming ühendab sisekaemuse, looduse ja identiteedi teemad materjalipõhise ning eksperimentaalse lähenemisega. Ta põimib traditsioonilisi käsitöövõtteid kaasaegsete ideedega, uurides mälestuste ja keskkonna vahelisi seoseid. Ladva on lõpetanud Pallase tekstiili eriala ja õpib Tartu Ülikoolis kultuurikorraldust. Ta on täiendanud end Soomes ja Itaalias ning osalenud mitmetel näitustel Eestis.
Ladva töötuba tutvustab osalejatele gobeläänikunsti läbi intuitiivse ja eksperimentaalse kudumise. Katsetatakse erinevate lõngade, tiheduste ja tühja ruumiga, mille tulemusel valmivad isikupärased ja taktiilsed gobeläänid.
Marta Konovalov
Marta Konovalov on disainer, loovuurija ja õppejõud, kelle looming keskendub parandamisele, taasloovale tekstiilidisainile ja keskkonnahoiule. Ta uurib, kuidas muuta esemete eluiga pikemaks ning väärtustada olemasolevaid materjale. Konovalov on EKA doktorant ja lektor.
Noored uurivad, kuidas plekke, kulumist ja katkisi rõivaid loovalt ümber kujundada ning muuta need uuteks mustriteks. Õpitakse paikamist, nõelumist, kudumist ja põimetehnikaid. Eesmärk on mõtestada oma suhet rõivastega ning liikuda passiivsest tarbimisest aktiivse ja hooliva kasutamiseni.
Triinu Jürves
Triinu Jürves on interdistsiplinaarne kunstnik ja kunstiõpetaja, kelle looming ühendab kollaaži, objekte ja installatsioone ning käsitleb isiklikke ja ühiskondlikke teemasid. Ta on tegutsenud Noolegrupis, õpetab kunsti KUMU hariduskeskuses ning koordineerib galeriisid Metropol 6m² ja Metropol Kapp.
Jürves tutvustab õpilastele kaasaegse kunsti põhimõtteid praktilise ja kogemusliku tegevuse kaudu. Eesmärk on liikuda traditsioonilisest kujutamisest edasi kunsti kui eneseväljenduse, suhtlemise ja ruumis tegutsemise juurde. Õpilased töötavad individuaalselt ja grupis, kasutavad erinevaid materjale, esemeid, ruumi ja telefone. Ülesanded ühendavad mitmeid kaasaegse kunsti vorme ja vahendeid nagu keha, joonistus, heli, video, objekt, installatsioon, foto ja tekst.
Kristina Norman
Kristina Norman on interdistsiplinaarne kunstnik, kes tegeleb kollektiivse mälu, ajaloo, avaliku ruumi ja ühiskondlike teemadega. Ta on esindanud Eestit Veneetsia biennaalil kahel korral. Tema värskeim teos on 2025. aastal esietendunud dokumentaallavastus „Kastepunkt“, mis käsitleb nõukogude militarismi pärandit ja turvatunde küsimusi. Norman on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning jätkab alates 2026. aastast doktorantuuris.
„Kollaaž kui mälu“ on loovtöötuba, kus õpilased uurivad piltide ja tekstifragmentide abil isikliku ning perekondliku mälu kujutamist. Juhuslikest ajalehe- ja ajakirjamaterjalidest valmib kollaaž teemal „Minu pere lugu“. Töötuba tutvustab dokumentalistlikku mõtteviisi ja loomingulist materjaliga töötamist.