„Kunstnikud on kohal“ programmi eesmärk on suurendada kaasaegse kunsti kättesaadavust ja kohalolekut Narvas. Esimest korda toimus projekt 2025. aasta kevadel, kui konkursi teel valiti osalema kolm kunstnikku, kelle nädala jooksul toimunud külaskäigud koolidesse olid sisustatud nende oma äranägemise järgi töötubade, arutelude, mängude ja meisterdamisega. Tegevused toimusid eesti keeles, mis oli eriti oluline arvestades käimasolevat haridusreformi. Projekt sai jätkuda 2025. aasta sügisel, mil osa võttis 6 uut kunstnikku ja 5 uut kooli.
“Mulle avaldas muljet, kuidas kunstnikud avastasid enda jaoks, et nendel on noorte Eesti identiteet kujundamisel roll ja kuidas see kujuneb läbi kunsti ja eesti keeles suhtlemise. Kunstnikud mõistsid oma tähtsust eestikeelse õppe- ja suhtlemiskeskkonna loomisel ning suhtusid sellesse loovalt ja suure vastutustundega” meenutab Anna Golubeva, Narva kolledži arendusosakonna mitmekeelse hariduse keskuse juhataja ning ühtlasi ka projekti mentor.
Tegemist on ühe nädala pikkuse residentuuriga, kus ühes plokis osaleb korraga kolm kunstnikku ja kolm Ida-Virumaa kooli. NART pakub kunstnikele majutust Narvas, juhendamist ja korralduslikku tuge. Projekti õnnestumise tagamiseks on loodud omamoodi kunstnikke tugisüsteem: enne Narva tulekut toimuvad veebikohtumised keelementori ja koolide esindajatega; kunstnikel on võimalus jagada oma tegevuste kava ja saada sellele tagasisidet; residentuuri jooksul saab pidada nõu nii keelementori kui ka NARTi tiimiga. Kunstnikele on ette nähtud ka loomestipendiumid.
2025. aasta kevadel ja sügisel toetas projekti toimumist Briti Nõukogu. Nii kunstnikud kui õpetajad on tagasisidena tõdenud, et õpilaste jaoks on ülioluline saada vahetut kogemust ja julgustust rääkida eesti keeles võõra kuid sõbralikku inimesega. Seega otsime koostööpartnereid ja toetajaid järgmiste residentuuride korraldamiseks.
Projekt on inspireeritud mitmest eelkäijast. Lätis viidi edukalt lõpule sarnane projekt, kus 7 Läti kunstnikku viibisid 6 erinevas koolis. Projekt “Kunstnikud kooli” kaasas väga suure hulga kunstnikke, kes käisid Lõuna-Eesti koolides. Projekt nimega „Kunstnikud koolidesse!“ korraldati riigi sajandaks aastapäevaks.
II HOOAEG SÜGIS 2025
Sügisel 2025 loomeresidetntuuri võimalus avanes kuuele kunstnikule, kes viivad Narva koolides NARTi toel läbi loomingulisi kohtumisi perioodil 27.-31. oktoober ja 3.-7. november. Projekti kokkuvõttev üritus kunstnike, õpetajate, tiimi ja partnerite jaoks toimub NARTis 29. novembril, kus analüüsitakse kunstnike kogemusi, ning projekti mõju koolidele ja õpilastele Seejärel ilmub Tartu Ülikooli Narva kolledži tudengite kaastööna artikkel, mis avab projekti telgitaguseid ka laiema ringi jaoks.
Konkursi võitjad valis välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Tallinna Kunstihoone kultuuri- ja haridusprogrammide kuraator Olesja Katšanovskaja-Münd, Eesti Kunstiakadeemia lektor-nooremteadur, kunstihariduse õppekava ja osakonna juht Anneli Porri, Kumu hariduskeskuse juhataja Eva-Erle Lilleaed ning Narva Kunstiresidentuuri juhataja Johanna Rannula.
Žürii sõnul oli taotlejate tase sarnaselt esimesele hooajale taaskord kõrge ning Eesti kunstnike julgus pakkuda koolidele kaasaegse kunsti kogemust mitmekesise lähenemise kaudu – vormivõtust heli ja liikumiseni välja – on inspireeriv. Nädalase residentuuri ja stipendiumi pälvisid Allan Kukk, Loora Kaubi, Silver Tsäko, Henri Hütt, Annika Sellik ja Indrek Haas.
ANNIKA SELLIKU loomingu fookuses on heli, taju ja resonantsi refleksioonid. Dialoogi loomiseks Narva Kesklinna kooli 8.-9. klaasi noortega kasutab ta välisalvestuse ja süvakuulamise meetodeid.
VON BOMB (Indrek Haas) on tuntud oma suurte muralite ja šabloonitehnikas tänavakunsti poolest. Narva Keeltelütseumi gümnaasiumi õpilased proovida kätt värvispreidega ja maalida ka kooli seintele.
ALLAN KUKK uurib kunstnikuna joonistamise sotsiaalset aspekti. Narva 6. kooli 5. klassi õpilased saavad kunstniku juhendamisel mängida joone ja joonistamisega, katsetada uue vaate ja perspektiivi jäädvustamist.
HENRI HÜTT on (etendus)kunstnik, kelle laia loominguspektrisse kuuluvad erinevad etenduskunstivormid, lavastatud näitused, kureerimised, kirjutamised, installatiivsed seisundiruumid ja muu tabamatu, mille osaliseks saavad ka Narva Kesklinna kooli 8.-9. klaasi noored.
LOORA KAUBI uurib oma loomingus une, isikliku ja kollektiivse mälu ning väsimuse teemasid. Narva Pähklimäe koolinoortega aga keskendub ta vormivõtule kasutades savi, kipsi ja alginaati.
SILVER TSÄKO on noor skulptor, kes oma kunstipraktika kaudu uurib peamiselt igatsust, aja möödumist, leina ja noorust. Läbi kväär läätse kajastab ta inimesi, esemeid ja emotsioone, mida ühiskond sageli hülgab, kardab või naeruvääristab. Silver võttis vastu väljakutse kohtuda Narva Paju kooli 5. klassi HEV õpilastega ning töötada tunnetega kasutades selleks abstraktseid vorme ja erinevaid materjale.
Ettepaneku võtta projektist osa ja võõrustada kunstnikke võtsid vastu Narva Pähklimäe kool, Narva 6. kool, Narva Kesklinna kool, Narva Keeltelütseum ja Narva Paju kool.
I HOOAEG KEVAD 2025
I hooaja konkursi võitjad valis välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Tallinna Kunstihoone kultuuri- ja haridusprogrammide kuraator Olesja Katšanovskaja-Münd, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna professor ja juhataja Liina Siib, Narva Eesti Keele Maja õpetaja Pille Maffucci ning Narva Kunstiresidentuuri juhataja Johanna Rannula.
Kunstnikud võtsid osa Anna Golubeva seminarist, kuidas töötada mitmekeelses klassiruumis. Samuti toimus Aleksei Šiškini juhitud seminar meediapädevusest. Kunstnikud olid oodatud õpilastega vestlema meediateemasel.
Žürii sõnul oli taotlejate tase kõrge ning Eesti kunstnike siiras huvi Narva noortega kohtuda oli meeldiv üllatus. Valiku tegemine polnud lihtne, kuid kolm kunstnikku jäid selgelt silma. Nädalase residentuuri ja stipendiumi pälvisid Helena Atkin, Daria Titova ja Liisbeth Horn. Residentuur toimus 31.03–4.04.2025.
HELENA ATKIN on briti-eesti helilooja ja etenduskunstnik, kelle looming keskmes on muusika. Ta soovis innustada Narva noori ja õpetada neid märkama, et noodikirjal võib olla tähendus ka väljaspool muusikat. Noodikirja saab kasutada nii kriitilise mõtlemise, eneseväljenduse kui ka analüüsimise tööriistana.
DARIA TITOVA kolis kolm aastat tagasi Ukrainast Eestisse ning on selle ajaga hästi kohanenud ja omandanud eesti keele. Tema eesmärk oli toetada Ida-Virumaa lapsi, ja tõsta nende enesekindlust eesti keele õppimisel. Daria korraldas tekstiilikunsti töötoa, kus lõikamine, õmblemine ja tikkimine oli nii keeleõppe kui ka loomingulise väljenduse vahendiks.
LIISBETH HORN on vabakutseline performance-kunstnik, kelle loomepraktika fookuses on aktsionism. Ta soovis anda oma panuse lõimumisse. Narva noortega töötades kasutas Liisbeth praktilisi ja kaasaegseid kunstihariduse õppemeetodeid. Tema töötubades sai arendada kunstilise uurimise, analüüsi ja dialoogi oskusi.
Sellel hooajal osalesid projektis Narva Vanalinna Põhikool, Kreenholmi Kool ja Narva-Jõesuu Kool.
Kunstnike külaskäigud toimusid tavapäraste koolitundide ajal. Pärast koolikülastusi lõid kunstnikud kunstiteose või installatsiooni, mis peegeldas nende kogemusi. Nendest teostest koostati näitus, mis oli avatud Narva kunstiresidentuuris galeriis maikuu jooksul.
