NART esitleb Narvas uut ambitsioonikat projekti, mis on algatatud Briti Nõukogu toetusel. Meie eesmärk on suurendada kaasaegse kunsti kättesaadavust ja kohalolekut Narvas ja Narva-Jõesuus. Pärast avatud üleskutse väljakuulutamist erinevatel hariduspraktikatel põhinevas tellimiskunstiprojektis osalemiseks valis žürii välja kolm kunstnikku – Helena Atkin, Daria Titova ja Liisbeth Horn. 1000€ suurune grant ja 700€ suurune eelarve kunstiteose valmimiseks on igale kunstnikule ette nähtud. „Kunstnikud on kohal“ projekt toimub 2025. aasta kevadel.
Konkursi võitjad valis välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Tallinna Kunstihoone kultuuri- ja haridusprogrammide kuraator Olesja Katšanovskaja-Münd, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna professor ja juhataja Liina Siib, Narva Eesti Keele Maja õpetaja Pille Maffucci ning Narva Kunstiresidentuuri juhataja Johanna Rannula.
Žürii sõnul oli taotlejate tase kõrge ning Eesti kunstnike siiras huvi Narva noortega kohtuda oli meeldiv üllatus. Valiku tegemine polnud lihtne, kuid kolm kunstnikku jäid selgelt silma. Nädalase residentuuri ja stipendiumi pälvisid Helena Atkin, Daria Titova ja Liisbeth Horn.
Helena Atkin on briti-eesti helilooja ja etenduskunstnik, kelle looming keskmes on muusika. Ta soovib innustada Narva noori ja õpetada neid märkama, et noodikirjal võib olla tähendus ka väljaspool muusikat. Noodikirja saab kasutada nii kriitilise mõtlemise, eneseväljenduse kui ka analüüsimise tööriistana.
Daria Titova kolis kolm aastat tagasi Ukrainast Eestisse ning on selle ajaga hästi kohanenud ja omandanud eesti keele. Tema eesmärk on toetada Ida-Virumaa lapsi, ja tõsta nende enesekindlust eesti keele õppimisel. Daria korraldab tekstiilikunsti töötoa, kus lõikamine, õmblemine ja tikkimine on nii keeleõppe kui ka loomingulise väljenduse vahendiks.
Liisbeth Horn on vabakutseline performance-kunstnik, kelle loomepraktika fookuses on aktsionism. Ta soovib anda oma panuse lõimumisse. Narva noortega töötades kasutab Liisbeth praktilisi ja kaasaegseid kunstihariduse õppemeetodeid. Tema töötubades saab arendada kunstilise uurimise, analüüsi ja dialoogi oskusi.
Projekt “Kunstnikud on kohal” toimus 2025. aasta kevadel ning konkursi teel valiti osalema kolm eestikeelset kunstnikku. Kunstnikud said erilise võimaluse teha koostööd Narva ja Narva-Jõesuu kogukonnaga. Nad kasutasid erinevaid hariduslikke ja loomingulisi võtteid ning viisid kohalike koolide õpilastele läbi kunsti- ja meediapädevuse töötoad. Tänapäevases meediast üleküllastunud infoühiskonnas on oluline olla teadlik ja meediapädev. Samuti tuleb mõista, kuidas mõni objekt, tsitaat või pilt võib kontekstist välja rebituna saada täiesti teistsuguse tähenduse. Teisisõnu – info tajumine ja tarbimine kriitikameelega oli projekti oluline fookus.
Kunstnike külaskäigud toimusid tavapäraste koolitundide ajal ning nad sisustasid neid oma äranägemise järgi töötubade, arutelude, mängude ja meisterdamisega. Kõik tegevused toimusid eesti keeles, mis oli eriti oluline arvestades käimasolevat haridusreformi. Pärast koolikülastusi lõid kunstnikud kunstiteose või installatsiooni, mis peegeldas nende kogemusi. Nendest teostest koostati näitus, mis avati Narva kunstiresidentuuris maikuus.
NART toetas kogu projekti vältel kunstnikke ja nende tegevusi. Kunstnike vahel toimusid vestlused ja arutelud kogemuste vahetamiseks. Kaasatud olid ka haridusspetsialistid, kes pakkusid kunstnikele konsultatsioone ning aitasid tegevusi planeerida.
Selles projektis osalesid järgmised koolid:
– Narva Vanalinna Põhikool
– Kreenholmi Kool
– Narva-Jõesuu Kool
See projekt on inspireeritud mitmest eelkäijast. Lätis viidi edukalt lõpule sarnane projekt, kus 7 huvitatud ja motiveeritud Läti kunstnikku viibisid 6 erinevas koolis (https://artistispresent.lv/) A project called “Kunstnikud kooli” involved an impressive amount of artists and South-Estonian schools(https://www.moks.ee/events/artists-to-schools) . (https://www.moks.ee/events/artists-to-schools) Teine projekt nimega „Kunstnikud koolidesse!“, korraldati riigi sajandaks aastapäevaks.
Ühe nädala jooksul külastasid kunstnikud koole ja õpilastel oli ainulaadne võimalus sukelduda kunstipõhistesse töötubadesse, mis ühendasid loovuse isikliku kasvu, kriitilise mõtlemise ja kultuurilise uurimisega.
Helena Atkin kutsus õpilasi kogema muusikat täiesti uuel viisil – kuulama, nägema ja tundma seda väljaspool tavapärast. Tema töötoad innustasid noori mõtlema sügavuti, end loovalt väljendama ning avastama heli ja mõtte piire.
Daria Titova juhendas käed-külge tekstiilitöötubasid, kus õpilased said lõigata, õmmelda ja tikkida – arendades samal ajal ka eesti keele oskust. Tema soe ja toetav lähenemine andis Ida-Virumaa lastele enesekindlust nii loovas kui ka keelelises keskkonnas.
Liisbeth Horn algatas olulisi arutelusid ühiskonna, identiteedi ja integratsiooni teemadel aktsionismi ja loominguliste harjutuste kaudu. Tema töötoad kutsusid õpilasi kriitiliselt mõtlema oma ümbruse üle ning kujutlema uusi võimalusi läbi kunsti.
Projekti järgmine etapp oli kunstiteoste loomine, mida kunstnikud esitlesid NARTis toimuval näitusel. See toimus 7.–25. maini pealkirjaga Hoolimise keeled. Iga kunstniku töö peegeldas ainulaadset kogemust Narva kooliõpilastega suhtlemisel, olles loomingulise dialoogi ja ühise hoolivuse ning meediakirjaoskuse teemade uurimise tulemus.
