7. septembril 2025 avati Narva Stockholmi väljakul Ukraina kunstniku Ihor Tkatšivskõi skulptuuriseeria “The Joy of Being Human”. Teos on valminud Narva avaliku ruumi installatsiooni residentuuriprogrammi NAIR 2025 raames. Kunstnik Ihor Tkatšivskõi kirjeldab oma teost järgmiselt:
„Skulptuuride seeria on pühendatud viiele inimese meelele, mille kaudu avaldub maailma tajumine ja side ümbritseva keskkonnaga.
NÄGEMINE. Esimene skulptuur kujutab silma. Nägemine võimaldab inimesel näha lähedasi ja lapsi, imetleda värvikaid maastikke, mere avarusi ja mägede suursugusust, avastades inspiratsiooniallika ilus.
KUULMINE. Teine skulptuur kujutab kõrva. Kuulmine annab võimaluse suhelda ja osaleda ühiskonnaelus, nautida muusikat, looduse rütme ja laste naeru.
LÕHNATAJU. Kolmas skulptuur sümboliseerib nina. Lõhnataju abil tunneb inimene hommikukohvi aroomi, parfüümi peenust, mere tuule värskust ja erinevaid eluhetki saatvaid lõhnu.
KOMPIMISTAJU. Neljas skulptuur on pühendatud puudutusele. See kehastab lähedaste käte soojust, tervitavat käepigistust ja rikkalikku kommi: kivi karedust, metalli külmust, puidu pehmust.
MAITSE. Viies skulptuur kujutab huuli. Maitse avab inimesele toidu ja vee rõõmu – lihtsad, kuid eluliselt vajalikud naudingute allikad.
Seeria lõpetab sõrmejälje skulptuur – individuaalsuse ja ainulaadsuse sümbol. Nii nagu ei ole ühtegi ühesugust sõrmejälge, ei ole ka kahte ühesugust saatust. See kujund meenutab isiklikku jälge, mille igaüks maailmas jätab.”
Autorist ja tööprotsessist
Multidistsiplinaarne kunstnik Ihor Tkachivskyi tegeleb skulptuuri, graafika ja maalikunstiga. Ta loob nii molbertil tehtud kui ka monumentaalseid teoseid, kasutades selleks erinevaid materjale nagu pronks, puit, kivi, metall, lumi ja jää. Ihor loob ka suuremahulisi installatsioone.
„Ma olen ukraina skulptor, kes uurib igavesi teemasid: inimloomust, suhteid ja vormide evolutsiooni – nii orgaaniliste kui ka elutute. Oma töödes ühendan arhailisuse ja avangardi, püüdes edasi anda sügavaid emotsioone ja moonutamata tundeid. Ma ei loo lihtsalt ilusaid objekte, mulle on oluline tekitada vaatajas reaktsioon, jagada oma isiklikku maailmavaadet. Iga minu skulptuur on minu jaoks dialoog: materjalide piiride uurimine, tekstuuride, vormide ja värvide mäng, kutse sisemiste elamuste ja tunnetega maailma.“
Aastate jooksul on Tkachivskyi osalenud enam kui 80 rahvusvahelisel sümpoosionil, näitusel, residentuuris ja skulptuurikonkursil. Tema teoseid leidub kogudes üle kogu maailma, sealhulgas Prantsusmaal, Argentiinas, Küprosel, Šveitsis, Itaalias, Iraanis, Ukrainas, Türgis, Poolas, Iisraelis, Saksamaal, Belgias, Venemaal, Hispaanias, Lätis, Leedus, Egiptuses, Lõuna-Koreas, Slovakkias, Soomes ja Rumeenias.
2025. aasta suvel töötas Tkachivski Narvas, kus ta lõi uue skulptuurikompositsiooni pealkirjaga “The Joy of Being Human” Ihor Tkatšivski” (Rõõm olla inimene). Teos uurib viit meelt, rõhutades, et inimkeha on üks meie kõige väärtuslikumaid varasid. Keevitatud metallplaatidest loodud teos sümboliseerib seda, kuidas me maailma tajume. Keevitustööd võtsid aega umbes kuu. Materjaliks valiti spetsiaalne teras, mis aja jooksul kaetakse väärisvärvi korrosiooniga, moodustades väljendusrikka tekstuuri, säilitades oma tugevuse.
Skulptuurid on kavandatud nii, et need võiksid olla plakatite näituste platvormiks. Skulptuuride seeria loomise ajal viis Ihor läbi ka töötoa: iga soovija sai proovida keevitamist ja viia endaga kaasa väikese suveniiri, mille oli ise valmistanud.
NAIR projektist
NAIR on residentuuriprogramm, mille raames luuakse installatsioone Narva avalikes kohtades. Narva kunstiresidentuur korraldab NAIRi teist aastat koostöös Narva linna arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnaga (ALPA). Programm toob kaasaegse kunsti avalikku ruumi ning edendab dialoogi kunstnike ja kohalike kogukondade vahel. 2024. aastal lõi Leedu arhitekt Augustas Lapinskas installatsiooni-skulptuuri Tuhast, mis võeti Narva elanike poolt soojalt vastu.
Konkursi žürii koosnes arhitektuuri, linnaplaneerimise ja kunsti valdkonna ekspertidest: Johanna Rannula (Narva kunstiresidentuuri juhataja), Peeter Tambu (Narva linna peaarhitekt), Kaie Enno (Narva arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna juhataja), Raivo Kotov (arhitekt, KOKO), Ann Kristiin Entson (taktikalise urbanismi ekspert, Tallinna ruumilise disaini osakond), Ra Martin Puhkan (arhitekt, Stuudio Täna) ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan). Valikuprotsessi olid kaasatud ka aktiivsed Narva elanikud – noored aktivistid, kunstiõpetajad ja kunstiteadlased.
Selle aasta installatsiooni avamine toimus Station Narva 2025 festivali raames. Projekt on loodud Narva linna, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurikapitali toetusel.
