Narva asub Eesti Vabariigi idapoolseimas punktis, otse Narva jõe läänekaldal. Teisel pool mitte eriti laia jõge on juba Venemaa Föderatsioon ja selle piirilinn Ivangorod, mis enne Teist maailmasõda oli Narva eeslinn. Asukoht Euroopa Liidu ja Schengeni ala serval annab linnale erilise tähenduse nii kohalikus mõttes kui ka rahvusvaheliselt. See on linn piiril.

Narvas elab praegu ligikaudu 53 000 inimest, mis teeb sellest Eesti suuruselt kolmanda linna. Samas eristub Narva selgelt oma keelelise ja kultuurilise koosluse poolest: üle 90% elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt, mis on Nõukogude-aegse rahvasterände ja suurte tööstuslinnade kujundamise poliitika tulemus. Eesti keelt kuuleb Narvas harva ja selles keeles asjade ajamine on väga keeruline. Vene keele domineerimine mõjutab linna identiteeti ja suhtluskultuuri.

Narva on olnud sajandeid koht, kus põimuvad ida ja lääne mõjusfäärid. Linn oli keskajal ja uusajal oluline kaubanduskeskus. Põhjasõja ajal pidas Rootsi kuningas Karl XII siin ühe oma kuulsusrikkama lahingu, purustades Peeter I sõjaväe. Hiljem siiski Vene tsaaririigi koosseisu langedes muutus Narva tööstuslinnaks, mille tähtsaim ettevõte oli kahtlemata Kreenholmi manufaktuur. Teise maailmasõja jooksul muutus Narva ajalooline ilme pöördumatult. 1944. aasta kevadel pommitasid parajasti Saksamaa võimu alla kuuluvat linna Nõukogude lennukid, hävitades peaaegu täielikult linna keskaegse ja barokse arhitektuuri, tänaseks on sellest säilinud ainult üksikud hooned. Pärast sõda otsustas uus võim ajaloolist linnasüdant mitte taastada, vaid Narva üles ehitada tüüpilise tööstuslinnana, mille peamine element on tumehall tellis. Kerkisid suured korterelamud ja tootmiskompleksid.

Narva jõe panoraam (Juri Vsivtsev)

NART on rahvusvahelisse residentuuriprogrammi kuuluv kaasaegse kunsti keskus, mis loodi 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia ning Kreenholmi tekstiilivabriku territooriumi haldava ettevõtte Narva Gate OÜ koostöös. NART tegutseb Eesti Kultuuriministeeriumi toel ja on kujunenud üheks olulisemaks kultuuriliseks ettevõtmiseks Eesti idapiiril. NART pakub keskkonda loominguliseks tööks ja kunstiharidust, muudab Eesti ja eriti Narva kultuurielu rahvusvahelisemaks. Mida rohkem osa võetakse ning mida kirjum ja kaugem on seltskond, kes osaleb, seda värvikam on elu selles muidu liigagi hallivõitu linnas. Külalised viivad Eesti lugusid laia maailma ja kultuuri kaudu lähenevad ka Narva elanikud eesti kultuuriruumile.

NART võõrustab igal aastal 30–40 kunstnikku üle maailma. Residentuurimajas on selleks kolm magamistuba. Kunstnike valik tehakse eelkõige avatud konkursside kaudu ning konkurents on tihe: mõnele kohale kandideerib 20–30 kunstnikku. Juhtunud on ka nii, et ühele kohale kandideeris 130 kunstnikku! Välja valitakse need, kelle loomingulised plaanid sobituvad Narva erilise keskkonnaga ja kes on valmis ka kohalikke inimesi oma loometöösse kaasa tõmbama. Konkursse korraldatakse igal aastal ligi kümme ja nende tulemusena hakkab linnas tegutsema mitmekesine rahvusvaheline kunstiresidentide seltskond. NART-is võivad osaleda peale kunstnike ka kuraatorid, aktivistid, kirjanikud ja teised loomeinimesed. Residentuuri galeriiruumides on võimalik näitusi üleval hoida kogu aasta vältel. Galerii on avatud neljal päeval nädalas.NART korraldab linnaruumis sündmusi ja need on suunatud eelkõige Narva ja Ida-Virumaa publikule. Nende sündmuste seast võiks nimetada peale haridusprojektide ja filmiõhtute ka kogukonnaaeda. Lisaks on residentuuri keldrikorrusel ühiselamu tüüpi majutus tudengigruppidele ja loomelaagritele.

Narva kunstiresidentuur (TonuTunnel)

Siin nüüd on koht selleks, et ennast natuke kiita, aga loomulikult põhjusega!

NART ei ole tavaline kunstiresidentuur – see on ainulaadne kultuurikeskus Euroopa idapiiril ajaloolise Kreenholmi tekstiilivabriku territooriumil. Tule vaata neid müüre, võlve ja sambaid!

NART pakub tasuta majutust ja jagatud tööruume 1–3 kuu pikkuseks perioodiks. Kunstnikud saavad toetust linnaelanike kaasamiseks, ürituste korraldamiseks ja ligipääsu üüratult suurele Kreenholmi tühjalt seisvale tööstuspärandi ansamblile. Võimaluse korraldada oma näitus loomulikult ka.

Sotsiaalselt kaasav kunst on NART-i tegevuse tuum. Residentide projektides on osalenud kooliõpilasi, tudengeid, eakaid, Ukraina sõjapagulasi. Tihti on need viinud kohtadesse, kuhu iga päev võõras ei satu, nagu garaažid, aiad, koolid ja tehased. Linnaelanikud on saanud osa töötubadest, installatsioonidest, performance’itest ja koostööprojektidest. NART näitab, et kaasaegne kunst ei pea jääma kaugeks ega arusaamatuks.

NART on Eesti ainus riiklikult toetatud ja aastaringselt tegutsev kunstiresidentuur, mis toimib üsna haruldase avaliku ja erasektori partnerlusena – Narva Gate OÜ pakub residentuurile peavarju, Kultuuriministeerium toetab rahaliselt ning Eesti Kunstiakadeemia panustab sisuga.

NART on kümne tegevusaasta jooksul tegutsenud ka selle nimel, et kokku tuua noored ja kunst. Meie noortele näitusegiididele on see sageli esimene töökoht gümnaasiumi kõrval.

Small hall, office space (Tõnu Tunnel)

Põhiprogrammi residentuur
Igal sügisel toimuv konkurss, mis kutsub kandideerima eri valdkondade loomeinimesi. Residentuur kestab poolteist kuni kaks kuud, pakutakse majutust, jagatud tööruume ja toetust linnaelanike kaasamiseks ja avalikeks üritusteks. Fookus on sellel, et looming seostuks Narva inimeste ja ainulaadse kultuuriruumiga.

Narva Veneetsia Saatkonna suveresidentuur
Mõeldud kunstnikele kõigist valdkondadest, konkurss toimub aprillis-mais. See on lühiajaline suveresidentuur Kulgu piirkonnas, mis pakub mobiilset majutust (telk, garaaž, soojak), 500-eurost stipendiumi ning võimalust siduda looming lisaks muule ka kohaliku loodusega. Kasutada saab NARTi paati. Igal aastal osaleb 3–5 kunstnikku.

Narva Venice ( Anna Markova / Station Narva)

Partnerresidentuur Baltic Centre of Contemporary Art’iga
Mõeldud Põhja-Inglismaal tegutsevatele kunstnikele. Üheks kuuks Narva saabuv resident saab stipendiumi. Igal aastal osaleb üks kunstnik.

Stevie Ronnie (Susse Seppälä)

Kreenholmi aia residentuur
Lühike, kahe- kuni seitsmepäevane suvine residentuur kunstnikele ja kollektiividele, keda huvitavad taimed, ökoloogia ja kogukonnatöö. Pakutakse väikest loometoetust ja reisikulude hüvitamist. Igal aastal osaleb 1–2 kunstnikku.

A talk by Meelis Muhu (Anna Markova / Station Narva)

Lastekirjanduse residentuur
Konkurss toimub kevadel ja on mõeldud lasteraamatute autoritele ja illustraatoritele. Residentuur toimub sügisel ja on kuu aega pikk. Pakutakse 1500-eurost stipendiumi ja reisikulude katmist. Programmi korraldatakse koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ja selle eesmärk on toetada uute teoste sündi.

Kooliresidentuur „Kunstnikud on kohal“
Eestikeelsetele kunstnikele suunatud ühe- kuni kahenädalane residentuur Narva koolides. Pakutakse stipendiumi ning materjali- ja sõidutoetust. Esimesel, 2025. aastal osales programmis 9 kunstnikku ja selle eesmärk on tuua narvakate igapäevaellu rohkem kaasaegset kunsti.

Allan Kukk Narva 6. Koolis (Maria Kopõtova)

Soome Kultuurifondi residentuurid
Kolme kuu pikkune programm Soome kunstnikele ja teistele Soomes elavatele loomeinimestele. Pakutakse majutust, tööruume ja stipendiumi. Aastas valitakse kaks kunstnikku või duot.

Tuhmat duo (Maria Zaikina)

NAIR
Narva Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga koostöös toimuv ühe- kuni poolteisekuune residentuur, mille väljund on Narva linnaruumi suuremahulise installatsiooni või skulptuuri loomine. Pakutakse loomestipendiumi, reisihüvitist ja suuremat eelarvet produktsiooniks. Igal aastal osaleb üks kunstnik.

See residentuurivõimaluste nimestik ei ole lõplik, vaid võib muutuda vastavalt rahastusele, võimalustele või uutele ideedele.

Augustas Lapinskase installatsioon „Tuhast“ (2024) (Maria Kopõtova)

NART-i residentuuri kandideerimine toimub avatud konkursside kaudu. Igal residentuurivõimalusel on oma tingimused, kuid üldpõhimõtted on samad: taotlejal peab olema läbimõeldud projekt ja soov panustada Narva kogukonda. Kasuks tulevad ka loometöö nähtavus ja selle võime tekitada arutelu või tagasisidet.

Enne kandideerimist tutvu NART-i kodulehel tähtaegade ja tingimustega. Veendu, et sinu loomingu olemus ja tööstiil sobivad selle residentuurivõimalusega, kuhu soovid kandideerida.

Enamiku residentuurivõimaluste puhul on kohustuslik saata järgmised materjalid:

• CV – ülevaade haridusteest, toimunud näitustest ja varasemast kogemusest
• portfoolio – ülevaade 5 teosest, mis iseloomustavad sinu loomingut
• motivatsioonikiri – lühike tekst, mis selgitab, miks soovid tulla just Narva ja milline on sinu seos residentuurivõimaluse fookusega
• projektikavand – mida plaanid Narvas luua, uurida või arendada, ning millised mõtted on sul linnaelanike kaasamise osas (see on meie jaoks kõige olulisem osa sinu taotlusest, seda loeme esimesena)
• praktiline info – tehnilised tingimused, materjalid, ruumivajadus jms

Kõik materjalid tuleb esitada inglise keeles, kui konkursi tingimused ei määra teisiti.

Ruumid

– kolm privaatset magamistuba kunstnikele ja nende kaaslastele

– ühised pesemisvõimalused, saun ja peaaegu täisvarustusega köök

– puidutööriistadega varustatud töökoda tolmusemaks tööks

– puhtad ja soojad ruuminurgad arvutitööks

– kinosaal iseeneslikeks filmiõhtuteks

– Kreenholmi ala jalutamiseks, mõtete kogumiseks, töötamiseks ja näituste väljapanemiseks

– suured ühikatoad, kus on lisatasu eest võimalik majutada ka kunstnike sõpru ja pereliikmeid

NARTi fuejee (Ilja Smirnov)

Tanja Muravskaja’s exhibition (Anna Markova / Station Narva)

Tehnilised võimalused
– skänner, projektor, Bluetoothi kõlar, helipult, kõlarid ja fotoaparaat lühiajaliseks laenutamiseks

– materjalid, mille on NARTi jätnud varasemad kunstnikud

– jalgrattad (deposiidi alusel) ja aerupaat Narva Veneetsias, mil nimeks “Vesikana”

Tugi

– abi ürituste korraldamisel ja avalikkusega suhtlemisel

– tõlketeenus avalike ürituste ajal

– nõustamine linnaelanike kaasamise osas, kogemuste jagamine Narvas tegutsemise eripärade osas

– tagasiside, arutlemise võimalus koos aeg-ajalt NART-i külastavate mitmesuguste kunstiekspertidega

– võimalus leida loometöös osalejaid üritustelt ja näitusekülastajate seast, sest NART on aktiivne külastuskeskus ja majas liigub palju inimesi

Mida me kahjuks pakkuda ei saa

– privaatne stuudio, kuid vajadusel saame loometööks aidata leida lisaruume

– projektikulude katmine, sh trükiste ja näituse avamisega seotud kulud (v.a juhul kui loometöö eelarve on projekti korras rahastatud)

– kuraatoriteenus ja loometöö sisuline mentorlus

– igapäevane tõlketeenus, kuid saame soovitada kohalikke noori, keda on võimalik palgata

Suuremate näituste korraldamine galeriiruumides eeldab pikemat etteplaneerimist ja eraldi taotluse esitamist pärast residentuuri lõppu. Taotlused läbivad valikuprotsessi.

Justament nii. 19. sajandi lõpus lõi Kreenholmi manufaktuur tehnilise direktori ametikoha ning rajas aadressil Joala 18 villa, kuhu direktor koos perega elama asus. Neogooti stiilis tellisvilla projekteeris arhitekt Paul Alisch, kelle käe all valmis Kreenholmi jaoks veel mitmeid hooneid.

Algsele pereelamule iseloomulikke avaraid tube, aeda ja kõrvalhooneid on kirjeldanud manufaktuuri viimase direktori sugulane Marjorie Cottam oma mälestustes: „Neljakandiline hoone suurte tubadega. Majas oli kolm võõrastetuba, köök, kolm magamistuba, garderoob ja vannituba. Pööningut kasutati pesukuivatusruumi, veinihoidla ja talvekeldrina. Väljas olid aiad ja jääkelder, kus säilitati toiduaineid suvekuudel. Majaelanike teenistuses olid kokk ja toatüdruk.“

Pärast 1918. aastat kasutasid villat erinevad väeüksused – seal elasid Saksa ohvitserid ja Punakaart ning hiljem paiknes seal 1. Eesti diviis. Pärast Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu mittekallaletungi pakti 1932. aastal lahkus sõjavägi Narvast ning hoonet kasutati mõnda aega juhuslikus korras.

Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal Kreenholmi manufaktuur natsionaliseeriti. Teise maailmasõja ajal sai villa tugevalt kannatada, kuid jäi siiski püsti. Sõjajärgsete aastate ülesehitustööde käigus muudeti maja Kreenholmi tehase kultuurikeskuseks: siin tegutses töölisklubi ja hiljem Amalie Kreisbergi nimeline laste loomemaja, mis pakkus mitut sorti huvitegevusi.

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal vahetas hoone omanikku ning oli mõnda aega nii raamatukogu kui ka rehabilitatsioonikeskus. Kui raamatukogu välja kolis, jäi villa tühjalt seisma. 2014. aastal jõudis majja Tõnis Saadoja maalinäitus ja järgmisel aastal leidis maja uue elu Narva kunstiresidentuurina.

Vaata 2022. aastal NART-i noorte praktikantide Anastassiia Savynska ja Artem Nikolaienko poolt tehtud videot majast

…esimene näitus?
Tõnis Saadoja maalisari „Arhitektuurifoto väikese poisiga“ (2014). Suureformaadilised fotorealistlikud õlimaalid käsitlesid kunstniku lapsepõlve mälestusi arhitektuuri kaudu, asetades väikese poisi 1980. aastate hoonete konteksti. Saadoja rekonstrueeris ja lavastas mälestusi oma esimestest kogemustest ehituslikus keskkonnas. Lisaks näitusele pakuti filmiõhtuid, giidituure ja haridusprogramme. Kuu aja jooksul külastas näitust poolteist tuhat inimest. 

Arhitektuurifoto väikese poisiga (Tõnis Saadoja)

…mastaapseim näituseprojekt?
„LVLup! WarpZone“ (2022) oli interaktiivne projekt, mis ühendas retrovideomängud ja kaasaegse kunsti, võttes enda alla nii maja keldri kui ka esimese korruse. Koostöös Tallinna LVLup! videomängumuuseumiga loodud näitus pakkus midagi igas vanuses publikule. Külastajad said mängida klassikalisi videomänge nagu „Battle City“ ja „Guitar Hero“ ning avastada mängukultuuri kunstilisi tõlgendusi. Külastajate seas oli rohkesti peresid, paare ja sõpruskondi, palju tuldi isegi teist ja kolmandat korda väljapanekust osa saama.

VGA näitus (Anastassia Volkova)

…kõige kaalukam kunstiteos?
Augustas Lapinskase installatsioon „Tuhast“ (2024) sümboliseerib Ida-Virumaa üleminekut põlevkivienergialt rohelisse tulevikku. See kolme meetri kõrgune ja viis tonni kaaluv betoonkaar, mille valmistamisel kasutati põlevkivituhka, torkab Narva linnaruumis silma, tõstab residentuuri nähtavust ja pakub mõtteainest möödujaile. Kohalikus sotsiaalmeedias on sestpeale nähtud fotosessioone, mis tehtud installatsiooni taustal, ja inimesed arutlevad, kuhu see portaal neid viia võiks.

…kunstiprojekt, mis kõige paremini sobitus kohaliku kontekstiga?
Pavel Rottsi näitus „Ronides mälukildudel. Puuduva puudutus“ (2024) käsitles sõjamälestusi ja tähistas 80 aasta möödumist 1944. aasta pommitamisest, mis hävitas Narva linna. Näitusel eksponeeriti Narva pommitamisel rusudest leitud raidkivitükkide vorme, mis olid muudetud skulptuurideks. Rotts ja kohalikud inimesed valmistasid savist telliseid, luues metafoori pommitamise haavadest ja nende parandamisest. Linnaruumi installatsiooniks sai sõjarusude vormidest loodud ronimissein, mis pakkus viisi ajaloolise trauma mõtestamiseks.

Pavel Rotts installation (Narva Museum)

NART tegeleb muu hulgas ka kunstihariduse andmisega, olgu siis lastele ja noortele või kõigile linnaelanikele. Üks viise on töötoad ja etteasted, mida juhivad NART-is resideeruvad kunstnikud. Töötoad on enamasti praktilise loomuga ega eelda spetsiifilisi teadmisi või oskusi ning võõrkeelte valdamist. Selle tõttu saavad linnaelanikud neist hõlpsalt osa võtta. Veel on kunstiresidendid viinud läbi koolitusi ja korraldanud isegi ühiseid pidulaudu.

NART teeb tihedat koostööd Eesti Kunstiakadeemia ja teiste õppeasutustega, võõrustades töötube, loomelaagreid ja seminare. NART-i kunstiresidendid on omakorda pidanud avatud loenguid Eesti Kunstiakadeemias.NART on algatanud ka mastaapsemaid haridusprojekte nagu „Kunstnikud on kohal“, kus Eesti kunstnikud töötavad nädal aega järjest Narva kooliõpilastega, andes kunstiteemalisi koolitunde. Peale selle, et tuua kaasaegset kunsti noortele lähemale, on sellise praktika kaudsem eesmärk toetada eestikeelsele õppele üleminekut Narva koolides. NART pakub üht-teist ka kohalikele kunstnikele ja kunstiõpetajatele. Näiteks sai koos Eesti Keele Maja ja Maarin Ektermanniga 2025. aastal välja töötatud kunstikaartide pakk, mis innustab keeleõppijaid kunstinäitustel käima ja teoste üle aru pidama.

Kaardimäng „Silmitsi kunstiga“ (Julia Viirsalu)

Tour at Kreenholm at night (Anna Markova /Station Narva)

NART on aastate jooksul õppinud, et linnarahva kaasa tõmbamine ei alga näituse avamisel ega avalikul sündmusel, sotsiaalmeedias, tänavale pandud plakati või isikliku kutse kaudu, vaid juba hetkel, kui kunstnik alles saabub linna oma ideega ja mõtleb, kuidas sellest rääkida.

Tuleb rääkida selgelt ja lihtsalt, väheste võõrsõnadega ja mitte kasutades „isme“. Narvas elavad inimesed ei pea mõistma kunstikataloogide keelt. Kui kunstist räägitakse vaid akadeemiliste mõistete ja institutsionaalse keele kaudu, võib see tunduda kauge, segadust tekitav või suisa tõrjuv. Oleme näinud, kuidas ebatäpne või kohandamata suhtluskatse loob ootusi, mis ei kattu tegeliku kogemusega. See võib viia pettumuseni, on juhtunud, et ürituselt on minema jalutatud. Samas oleme kogenud ka vastupidist: kui kunstnik leiab kohaliku inimese jaoks mõistetava lähenemise, tekib huvi ja tullakse kohale. Näiteks pakkus Belgia kunstnik oma ürituse ajal enda tehtud Belgia vahvleid. Meenub eesti vanasõna „armastus käib kõhu kaudu“.

Alati tasub panustada isiklikule suhtlusele, olgu koolide, huviliste ringide või näiteks noortekeskustega. Facebooki postitus peab olema, ent see ei asenda vestlusi tänaval, garaažide juures, poes.

Kõige sügavamalt puudutavad kohtumised sünnivad siis, kui kunstnik on päriselt kohal ning huvitub Narvast ja selle inimestest.

NART on pakkunud varju sadadele Ukraina sõjapõgenikele ja võtnud vastu mitmeid Ukraina kunstnikke. Sellised kogemused on kunstnikele ja asutusele endale olnud sügavalt liigutavad ja näidanud, et kunstiasutus saab ja peabki täitma ühiskonnas sotsiaalselt aktiivset rolli.

NART kasutab suhtluses eesti, inglise ja vene keelt. See on praktika, milleta pole residentuuril võimalik vahendada linnaelanikele kunstielu ja luua sidemeid eri kultuuride vahel. Samal ajal on alates 2022. aastast kehtinud selge põhimõte, et residentuur ei tee koostööd Venemaa institutsioonidega. Venemaa kunstnikega töötatakse ainult juhul, kui nad ei ela Venemaal ja on avalikult mõistnud hukka Venemaa sõjalise tegevuse Ukrainas.Narva on sageli välisajakirjanike tähelepanu keskpunktis küsimusega „Kas Narva on järgmine?“. Ajakirjandus lihtsustab reaalsust ja keskendub stereotüüpidele. Kunstnikel on võimalus süveneda ja stereotüüpe ületada. Kunsti ja sõja kohtumine piiritsoonis eeldab tundlikkust kohaliku konteksti mõistmisel, teadlikkust poliitiliste pingete osas ning võimet luua sildu üle vaevavete. Tarvis on leida tasakaal loomevabaduse ja sotsiaalse vastutuse vahel.

Ukraina lõuna (Alihan Malhozov / Station Narva)

Kunsti tegemine on tore küll, aga elus on midagi veel! Või mida suudab üldse öelda kunst, mille tegemise kõrvalt kunstnik pole muud elu kuigivõrd näinud? Narva on suur linn, kus saab ringi kolada, kaugel pole Narva-Jõesuu, Sillamäe, vanad kaevanduspiirkonnad, lõunasse jäävad salapärased metsad, põhja suvilarajoonide stiihiline eksootika…

NART-i residentuuris võib korraldada ühiskokkamisi, sauna- ja piduõhtuid, saab käia ujumas ja taliujumas. Külastada Narva restorane ja baare. Siirduda seenele. Meelelahutusega seonduvad märksõnad on näiteks Veneetsia Saatkond ja festival Station Narva.

Kui ise saad puhata, on kunstnikele meelelahutuseks muidugi ka teiste kunstnike tegemistest ja tehtust osa saamine. Võib külastada näiteks Narva sadamas puidust vahitorni installatsiooni inspireerituna Kasakite traditsioonidest, mille tegid Ukraina kunstnikeduo Tatjana ja Irena. Linn on juba meeldivalt kunsti täis!

Meie eesmärk ei ole paisuda lõputult suuremaks. NART soovib kasvada kvaliteedis, mitte kvantiteedis. Samas üritame kasvatada NART-i meeskonna arvu kahelt näiteks neljale. 

Narva linna elanik jääb endiselt NART-i prioriteediks. Kõik see, millest eespool on juttu olnud, peab leidma tee nendeni. Sooviks on jõuda „varjatud sihtrühmadeni“, kellega kohtutakse alles siis, kui kunstnik nende juurde läheb, mitte vastupidi. Väikesed, isiklikud kokkupuuted on tihti mõjusamad kui suured avalikud sündmused.

Mõttekohti on loomulikult ka NARTi programmilises osas. Keda oma galeriisse kutsuda? Kui suured, professionaalsed või eksperimentaalsed peaksid näitused olema? Kui palju ja mil viisil suhelda endiste residentide, Eesti kunstnike ja rahvusvaheliste autoritega? Millised võiks olla mõjusad, huvitavad viisid, kuidas kaasaegset kunsti viia linnaelanikeni?

NART-i rahvusvaheline võrgustik laieneb edasi – tahame tuua Narva üha uusi inimesi ja ideid. Tee meie juurde võiks näiteks leida rohkem kunsntnikke, kes on pärit väljaspoolt läänemaailmu. Kangesti tahaks kenamaks kõpitseda residentide elu- ja loomeruume. 2026. aastal saab maja uued aknad, peaukse ja valguskaabliga internetiühenduse. Täiendamist ootavad Narva Veneetsia Saatkonna võimalused ja mugavused, et seal oleks olemas kõik kunstidaatša jaoks vajalik. Paat juba on, vahest tulevikus on meil ka paadimootor, paadisild ja parv. Konteinersoojakust saab peatselt mõnus terrassiga suvila, kus saab mõnusasti vaadelda sillerdavat vett ja sirutada pilgu idapiiri taga olevale teisele kaldale, ilma et ükski piirivalvur sellepärast pahandaks.