Narva asub Eesti Vabariigi idapoolseimas punktis, otse Narva jõe läänekaldal. Teisel pool mitte eriti laia jõge on juba Venemaa Föderatsioon ja selle piirilinn Ivangorod, mis enne Teist maailmasõda oli Narva eeslinn. Asukoht Euroopa Liidu ja Schengeni ala serval annab linnale erilise tähenduse nii kohalikus mõttes kui ka rahvusvaheliselt. See on linn piiril.

Narvas elab praegu ligikaudu 53 000 inimest, mis teeb sellest Eesti suuruselt kolmanda linna. Samas eristub Narva selgelt oma keelelise ja kultuurilise koosluse poolest: üle 90% elanikkonnast räägib emakeelena vene keelt, mis on Nõukogude-aegse rahvasterände ja suurte tööstuslinnade kujundamise poliitika tulemus. Eesti keelt kuuleb Narvas harva ja selles keeles asjade ajamine on väga keeruline. Vene keele domineerimine mõjutab linna identiteeti ja suhtluskultuuri.

Narva on olnud sajandeid koht, kus põimuvad ida ja lääne mõjusfäärid. Linn oli keskajal ja uusajal oluline kaubanduskeskus. Põhjasõja ajal pidas Rootsi kuningas Karl XII siin ühe oma kuulsusrikkama lahingu, purustades Peeter I sõjaväe. Hiljem siiski Vene tsaaririigi koosseisu langedes muutus Narva tööstuslinnaks, mille tähtsaim ettevõte oli kahtlemata Kreenholmi manufaktuur. Teise maailmasõja jooksul muutus Narva ajalooline ilme pöördumatult. 1944. aasta kevadel pommitasid parajasti Saksamaa võimu alla kuuluvat linna Nõukogude lennukid, hävitades peaaegu täielikult linna keskaegse ja barokse arhitektuuri, tänaseks on sellest säilinud ainult üksikud hooned. Pärast sõda otsustas uus võim ajaloolist linnasüdant mitte taastada, vaid Narva üles ehitada tüüpilise tööstuslinnana, mille peamine element on tumehall tellis. Kerkisid suured korterelamud ja tootmiskompleksid.

NART on rahvusvahelisse residentuuriprogrammi kuuluv kaasaegse kunsti keskus, mis loodi 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia ning Kreenholmi tekstiilivabriku territooriumi haldava ettevõtte Narva Gate OÜ koostöös. NART tegutseb Eesti Kultuuriministeeriumi toel ja on kujunenud üheks olulisemaks kultuuriliseks ettevõtmiseks Eesti idapiiril.

NART pakub keskkonda loominguliseks tööks ja kunstiharidust, muudab Eesti ja eriti Narva kultuurielu rahvusvahelisemaks. Mida rohkem osa võetakse ning mida kirjum ja kaugem on seltskond, kes osaleb, seda värvikam on elu selles muidu liigagi hallivõitu linnas. Külalised viivad Eesti lugusid laia maailma ja kultuuri kaudu lähenevad ka Narva elanikud eesti kultuuriruumile.

NART võõrustab igal aastal 30–40 kunstnikku üle maailma. Residentuurimajas on selleks kolm magamistuba. Kunstnike valik tehakse eelkõige avatud konkursside kaudu ning konkurents on tihe: mõnele kohale kandideerib 20–30 kunstnikku. Juhtunud on ka nii, et ühele kohale kandideeris 130 kunstnikku.

Välja valitakse need, kelle loomingulised plaanid sobituvad Narva erilise keskkonnaga ja kes on valmis ka kohalikke inimesi oma loometöösse kaasa tõmbama. Konkursse korraldatakse igal aastal ligi kümme ja nende tulemusena hakkab linnas tegutsema mitmekesine rahvusvaheline kunstiresidentide seltskond.

NART-is võivad osaleda peale kunstnike ka kuraatorid, aktivistid, kirjanikud ja teised loomeinimesed. Residentuuri galeriiruumides on võimalik näitusi üleval hoida kogu aasta vältel. Galerii on avatud neljal päeval nädalas.

NART korraldab linnaruumis sündmusi ja need on suunatud eelkõige Narva ja Ida-Virumaa publikule. Nende sündmuste seast võiks nimetada peale haridusprojektide ja filmiõhtute ka kogukonnaaeda. Lisaks on residentuuri keldrikorrusel ühiselamu tüüpi majutus tudengigruppidele ja loomelaagritele.

Siin nüüd on koht selleks, et ennast natuke kiita, aga loomulikult põhjusega!

NART ei ole tavaline kunstiresidentuur – see on ainulaadne kultuurikeskus Euroopa idapiiril ajaloolise Kreenholmi tekstiilivabriku territooriumil. Tule vaata neid müüre, võlve ja sambaid!

NART pakub tasuta majutust ja jagatud tööruume 1–3 kuu pikkuseks perioodiks. Kunstnikud saavad toetust linnaelanike kaasamiseks, ürituste korraldamiseks ja ligipääsu üüratult suurele Kreenholmi tühjalt seisvale tööstuspärandi ansamblile. Võimaluse korraldada oma näitus loomulikult ka.

Sotsiaalselt kaasav kunst on NART-i tegevuse tuum. Residentide projektides on osalenud kooliõpilasi, tudengeid, eakaid, Ukraina sõjapagulasi. Tihti on need viinud kohtadesse, kuhu iga päev võõras ei satu, nagu garaažid, aiad, koolid ja tehased.

Linnaelanikud on saanud osa töötubadest, installatsioonidest, performance’itest ja koostööprojektidest. NART näitab, et kaasaegne kunst ei pea jääma kaugeks ega arusaamatuks.

NART on Eesti ainus riiklikult toetatud ja aastaringselt tegutsev kunstiresidentuur, mis toimib üsna haruldase avaliku ja erasektori partnerlusena – Narva Gate OÜ pakub residentuurile peavarju, Kultuuriministeerium toetab rahaliselt ning Eesti Kunstiakadeemia panustab sisuga.

NART on kümne tegevusaasta jooksul tegutsenud ka selle nimel, et kokku tuua noored ja kunst. Meie noortele näitusegiididele on see sageli esimene töökoht gümnaasiumi kõrval.

Põhiprogrammi residentuur
Igal sügisel toimuv konkurss, mis kutsub kandideerima eri valdkondade loomeinimesi. Residentuur kestab poolteist kuni kaks kuud, pakutakse majutust, jagatud tööruume ja toetust linnaelanike kaasamiseks ja avalikeks üritusteks. Fookus on sellel, et looming seostuks Narva inimeste ja ainulaadse kultuuriruumiga.

Narva Veneetsia Saatkonna suveresidentuur
Mõeldud kunstnikele kõigist valdkondadest, konkurss toimub aprillis-mais. See on lühiajaline suveresidentuur Kulgu piirkonnas, mis pakub mobiilset majutust (telk, garaaž, soojak), 500-eurost stipendiumi ning võimalust siduda looming lisaks muule ka kohaliku loodusega. Kasutada saab NARTi paati. Igal aastal osaleb 3–5 kunstnikku.


Partnerresidentuur Baltic Centre of Contemporary Art’iga
Mõeldud Põhja-Inglismaal tegutsevatele kunstnikele. Üheks kuuks Narva saabuv resident saab stipendiumi. Igal aastal osaleb üks kunstnik.

Kreenholmi aia residentuur
Lühike, kahe- kuni seitsmepäevane suvine residentuur kunstnikele ja kollektiividele, keda huvitavad taimed, ökoloogia ja kogukonnatöö. Pakutakse väikest loometoetust ja reisikulude hüvitamist. Igal aastal osaleb 1–2 kunstnikku.

Lastekirjanduse residentuur
Konkurss toimub kevadel ja on mõeldud lasteraamatute autoritele ja illustraatoritele. Residentuur toimub sügisel ja on kuu aega pikk. Pakutakse 1500-eurost stipendiumi ja reisikulude katmist. Programmi korraldatakse koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ja selle eesmärk on toetada uute teoste sündi.

Kooliresidentuur „Kunstnikud on kohal“
Eestikeelsetele kunstnikele suunatud ühe- kuni kahenädalane residentuur Narva koolides. Pakutakse stipendiumi ning materjali- ja sõidutoetust. Esimesel, 2025. aastal osales programmis 9 kunstnikku ja selle eesmärk on tuua narvakate igapäevaellu rohkem kaasaegset kunsti.

Soome Kultuurifondi residentuurid
Kolme kuu pikkune programm Soome kunstnikele ja teistele Soomes elavatele loomeinimestele. Pakutakse majutust, tööruume ja stipendiumi. Aastas valitakse kaks kunstnikku või duot.

NAIR
Narva Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametiga koostöös toimuv ühe- kuni poolteisekuune residentuur, mille väljund on Narva linnaruumi suuremahulise installatsiooni või skulptuuri loomine. Pakutakse loomestipendiumi, reisihüvitist ja suuremat eelarvet produktsiooniks. Igal aastal osaleb üks kunstnik.

See residentuurivõimaluste nimestik ei ole lõplik, vaid võib muutuda vastavalt rahastusele, võimalustele või uutele ideedele.

NART-i residentuuri kandideerimine toimub avatud konkursside kaudu. Igal residentuurivõimalusel on oma tingimused, kuid üldpõhimõtted on samad: taotlejal peabNART-i residentuuri kandideerimine toimub avatud konkursside kaudu. Igal residentuurivõimalusel on oma tingimused, kuid üldpõhimõtted on samad: taotlejal peab olema läbimõeldud projekt ja soov panustada Narva kogukonda. Kasuks tulevad ka loometöö nähtavus ja selle võime tekitada arutelu või tagasisidet.

Enne kandideerimist tutvu NART-i kodulehel tähtaegade ja tingimustega. Veendu, et sinu loomingu olemus ja tööstiil sobivad selle residentuurivõimalusega, kuhu soovid kandideerida.

Enamiku residentuurivõimaluste puhul on kohustuslik saata järgmised materjalid:

• CV – ülevaade haridusteest, toimunud näitustest ja varasemast kogemusest
• portfoolio – ülevaade 5 teosest, mis iseloomustavad sinu loomingut
• motivatsioonikiri – lühike tekst, mis selgitab, miks soovid tulla just Narva ja milline on sinu seos residentuurivõimaluse fookusega
• projektikavand – mida plaanid Narvas luua, uurida või arendada ning kuidas kaasad linnaelanikke
• praktiline info – tehnilised tingimused, materjalid, ruumivajadus jms

Kõik materjalid tuleb esitada inglise keeles, kui konkursi tingimused ei määra teisiti.

Kuidas koostada edukat taotlust?

Väldi korduvaid ja klišeelisi teemasid

Tunne Narvat – uuri linna ajalugu, kaarti ja eluolu

Ole konkreetne ja selge

Mõtle linnaelanikele

Ole realistlik

Pane rõhku tugevale portfooliole

Uuri varasemaid residente

Ruumid

• kolm privaatset magamistuba
• ühised pesemisvõimalused, saun ja köök
• puidutöö töökoda
• tööruumid arvutitööks
• kinosaal
• Kreenholmi ala
• ühikatoad külaliste majutamiseks

Tehnilised võimalused

• skänner, projektor, helitehnika, fotoaparaat
• varasemate kunstnike jäetud materjalid
• jalgrattad ja aerupaat “Vesikana”

Tugi

• abi ürituste korraldamisel
• tõlketeenus avalikel üritustel
• nõustamine ja kogemuste jagamine
• kontaktid ja tagasiside
• võimalus leida osalejaid publiku seast

Mida ei pakuta

• privaatset stuudiot
• projektikulude katmist (enamasti)
• kuraatoriteenust
• igapäevast tõlget

Suuremate näituste korraldamine eeldab eraldi taotlust pärast residentuuri lõppu.

Justament nii. 19. sajandi lõpus rajas Kreenholmi manufaktuur aadressile Joala 18 villa, kus elas tehase direktor koos perega. Hoone projekteeris arhitekt Paul Alisch.

Maja oli avar ja mitmekülgne, sisaldades eluruume, aeda ja kõrvalhooneid. Hiljem kasutati seda sõjaväe, kultuurikeskuse ja laste loomemajana.

Pärast iseseisvuse taastamist jäi hoone mõneks ajaks tühjaks. 2014. aastal toimus seal Tõnis Saadoja näitus ning 2015. aastal sai sellest Narva kunstiresidentuur.

Vaata 2022. aastal NART-i noorte praktikantide Anastassiia Savynska ja Artem Nikolaienko poolt tehtud videot majast

…esimene näitus?
Tõnis Saadoja maalisari „Arhitektuurifoto väikese poisiga“ (2014). Suureformaadilised fotorealistlikud õlimaalid käsitlesid kunstniku lapsepõlve mälestusi arhitektuuri kaudu, asetades väikese poisi 1980. aastate hoonete konteksti. Saadoja rekonstrueeris ja lavastas mälestusi oma esimestest kogemustest ehituslikus keskkonnas. Lisaks näitusele pakuti filmiõhtuid, giidituure ja haridusprogramme. Kuu aja jooksul külastas näitust poolteist tuhat inimest. 


…mastaapseim näituseprojekt?
„LVLup! WarpZone“ (2022) oli interaktiivne projekt, mis ühendas retrovideomängud ja kaasaegse kunsti, võttes enda alla nii maja keldri kui ka esimese korruse. Koostöös Tallinna LVLup! videomängumuuseumiga loodud näitus pakkus midagi igas vanuses publikule. Külastajad said mängida klassikalisi videomänge nagu „Battle City“ ja „Guitar Hero“ ning avastada mängukultuuri kunstilisi tõlgendusi. Külastajate seas oli rohkesti peresid, paare ja sõpruskondi, palju tuldi isegi teist ja kolmandat korda väljapanekust osa saama.

VGA näitus (Anastassia Volkova)

…kõige kaalukam kunstiteos?
Augustas Lapinskase installatsioon „Tuhast“ (2024) sümboliseerib Ida-Virumaa üleminekut põlevkivienergialt rohelisse tulevikku. See kolme meetri kõrgune ja viis tonni kaaluv betoonkaar, mille valmistamisel kasutati põlevkivituhka, torkab Narva linnaruumis silma, tõstab residentuuri nähtavust ja pakub mõtteainest möödujaile. Kohalikus sotsiaalmeedias on sestpeale nähtud fotosessioone, mis tehtud installatsiooni taustal, ja inimesed arutlevad, kuhu see portaal neid viia võiks.

…kunstiprojekt, mis kõige paremini sobitus kohaliku kontekstiga?
Pavel Rottsi näitus „Ronides mälukildudel. Puuduva puudutus“ (2024) käsitles sõjamälestusi ja tähistas 80 aasta möödumist 1944. aasta pommitamisest, mis hävitas Narva linna. Näitusel eksponeeriti Narva pommitamisel rusudest leitud raidkivitükkide vorme, mis olid muudetud skulptuurideks. Rotts ja kohalikud inimesed valmistasid savist telliseid, luues metafoori pommitamise haavadest ja nende parandamisest. Linnaruumi installatsiooniks sai sõjarusude vormidest loodud ronimissein, mis pakkus viisi ajaloolise trauma mõtestamiseks.

NART tegeleb aktiivselt kunstiharidusega nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele.

Korraldatakse:

• töötubasid
• loenguid
• kooliprojekte
• loomelaagreid

Oluline programm on „Kunstnikud on kohal“, kus kunstnikud töötavad Narva koolides. Lisaks arendatakse projekte, mis toetavad keeleõpet ja kultuurilist mõistmist.

Kogemus on näidanud, et oluline on alustada suhtlust juba enne projekti elluviimist.

Tuleb:

• rääkida lihtsalt ja arusaadavalt
• vältida keerulist terminoloogiat
• luua isiklik kontakt

Näiteks võivad lihtsad žestid (nagu ühine toit) aidata inimesi kaasata. Kõige olulisem on kunstniku kohalolu ja huvi linna vastu.

NART tegutseb tundlikus geopoliitilises kontekstis.

Residentuur:

• on toetanud Ukraina sõjapõgenikke
• töötab mitmekeelses keskkonnas
• ei tee koostööd Venemaa institutsioonidega

Oluline on tasakaal loomevabaduse ja vastutuse vahel ning kohaliku konteksti mõistmine.

Lisaks kunstile pakub Narva ka palju võimalusi vaba aja veetmiseks.

Võimalused:

• loodus, meri ja metsad
• saun, ujumine ja ühised õhtud
• restoranid ja baarid
• festivalid ja sündmused

Narva on mitmekesine ja avastamist väärt linn.

NART soovib kasvada kvaliteedis, mitte mahus.

Eesmärgid:

• jõuda rohkemate inimesteni
• arendada programme
• laiendada rahvusvahelist võrgustikku
• parandada elamis- ja töötingimusi

Tulevikus plaanitakse uuendada hoonet ja arendada Narva Veneetsia võimalusi.